Gastriit
ka maokatarr Gastritis
(lad. k) Gastritis (ingl. k)
Selgitus Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku
tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist
ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise
gastriidiga.
Ülevaade Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on
tihedalt seotud inimese eluviisidega — toitumisharjumused, alkoholi, ravimite
pruukimine, stressirikas elu jms. Haigus avaldub peamiselt
valuna mao piirkonnas ning ravile allub
hästi.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Gastriidi teke on sageli seotud inimese
toitumisharjumustega. Erinevad toiduained vallandavad erineval määral tugeva
seedevõimega maomahla eritumist. Probleemiks on tasakaalu saavutamine seedemahlu
ergutava ja samal ajal siduva toime vahel.
Näiteks kasulikud on keedetud ja hautatud liha,
kala, munad, juust ja
piim, sest seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja
kõhuga ei ole kasulikud must oakohv ja
alkohol, mis on tugevad maomahla ergutid, kuid samas
seedeaktiivsust nad oluliselt ei vähenda. Seega peaks nende tarbimisele järgnema
söök, mis seoks liigse maomahla. Magu ergutav toime on liiga kuumadel
jookidel.
Tugeva stressi ning mittesteroidsete
põletikuvastaste ravimite
(ibuprofeen) kasutamise korral väheneb kaitsva lima
tootmine ning suureneb seedimiseks vajalike ainete vabanemine maos.
Ligi 80% Eesti elanikkonnast kannab oma organismis bakterit
Helicobacter pylori, mis elab maolimas kaitstuna happe hävitava
toime eest, paljuneb limaskestarakkude vahel ning kahjustab seedetrakti ülaosa
limaskesta, põhjustades seal kroonilist põletikku. Kahjustused ei teki kõigil,
vaid ainult osadel inimestel. Miks see nii on, seda täpselt ei teata.
Harva esineb ka autoimmuunset gastriiti.
See tähendab seda, et organism ei tunne enam oma seedenõresid tootvaid
maorakke ära ja hakkab nende hävitamiseks tootma antikehi ehk
vastuaineid.
Kroonilise gastriidi korral maonäärmete hulk väheneb,
mistõttu seedeensüüme toodetakse maos vähe. Maolimaskesta kaitseb mao rakkude
poolt toodetav lima. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetud rohkem kui vaja,
siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib maolimaskesta põletik. Seedenõrede
toime jätkudes võivad tekkida maohaavandid. Seedenõrede vähesuse korral
(autoimmuunne, krooniline gastriit) häirub seedimine maos, aga ka organismile
vajaliku vitamiin B12 imendumine.
Sümptomid ehk avaldumine
Gastriit häirib normaalset seedimist. Seetõttu põhjustab
ebamugavustunnet ning valusid mao piirkonnas.
Sageli võivad tekkida ka isutus, iiveldus,
oksendamine, rõhumistunne ülakõhus,
ebameeldiv maitse suus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Gastriiti võib kahtlustada enesetunde põhjal — isutus,
iiveldus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus, ebameeldiv maitse suus. Olulist
infot annab endoskoopiline uuring. Selleks viiakse elastne toru
söögitoru kaudu makku, edasi kaksteistsõrmiksoolde. Toru otsas on optiline
“silm”, mille kaudu näeb, kas mao ja/või kaksteistsõrmiksoole sein on
normaalne või muutunud. “Kahtlaste” muutuste korral võetakse täpsemaks
uurimiseks koetükikesi ehk biopsia.
Helicobacter pylorit on võimalik näha mikroskoobis
endoskoopial võetud limaskesta tükist ning kasvatada söötmetel. Organismis
tekivad bakteri vastased antikehad ehk vastuained, mida on
võimalik määrata vereanalüüsil.
Ravivõimalused
Parimaks raviks on toitumisharjumuste muutmine. Sageli
kasutatakse maohappe toimet ning tootmist vähendavaid ravimeid —
Almagel, tsimetidiin,
ranitidiin, omeprasool. Helicobacter
pylorit ei ravita kõigil inimestel, vaid ainult neil, kellel see põhjustab
seedetrakti kaebusi. Helicobacterit ravitakse 7 päeva kestva niinimetatud
kolmikraviga, mis tähendab mao soolhappe tootmist vähendava
ravimi (omeprasooli) ja kahe antibiootikumi (näiteks
amoksitsilliini ja klaritromütsiini)
samaaegset kasutamist.
Prognoos
Kui põhjus teada ning kõrvaldatud, siis on prognoos üldiselt hea. Põletik
möödub toitumisharjumuste muutmisel või vastava raviga. Magu kahjustavate
tegurite toime jätkumisel võivad tekkida maohaavandid või kujuneda krooniline
gastriit.
Ennetamine
Osaliselt on võimalik gastriidi teket ennetada. Oluline on süüa regulaarselt
enamvähem kindlatel kellaaegadel, võimalikult mitmekesist toitu. Ei ole soovitav
juua jooke ega süüa sööke liiga kuumalt. Helicobacteri sattumist
organismi on suhteliselt raske vältida, kuna tegemist on väga levinud
bakteriga. Kuna päris täpselt ei teata, miks autoimmuunne gastriit tekib,
siis ei ole võimalik seda ka ära hoida.
|