Genitaalherpes

Seletus
Sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus.

Ülevaade
Genitaalherpes on haigus, mis jääb organismi püsima. Suguelundite piirkonda tekivad villid, mis mõne aja pärast haavanduvad ja põhjustavad tugevat valu, paranevad aga aeglaselt. Haigus avaldub tavaliselt stressi vm. tegurite toimel üha uuesti ja uuesti, kuigi kergemal kujul kui esimene kord.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex –1 (HSV-1) ja Herpes Simplex –2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV –1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve. Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt esimene haiguse episoood on kõige väljendunum ja kestab kauem( ~20 päeva). Esineb palavik, lihasvalulikkus.
Välissuguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed.
Esmase haigestumisega võib kaasuda emakakaelapõletik, mille tõttu võib erituda valkjat vesist voolust. Urineerimine võib olla valulik. Kubeme lümfisõlmed võivad olla suurenenud.
Korduv genitaalherpes kulgeb tavaliselt vähesemate lööbeelementidega.

Palavik ja üldnähud puuduvad. Enne villide teket võib esineda kihelus, sügelustunne. Hiljem tekivad koorikud. Paranemisprotsess kestab tavaliselt 10 päeva. Esimesed 4 päeva on viiruse eritumine ja nakkuse edasikandmise võimalus partnerile kõige suurem.

Mõnikord võib genitaalherpes kulgeda ebatüüpiliselt. Võib esineda limaskesta punetus ja lõhenemine ning patsient ega arst ei pruugi haigusest olla teadlikud. Ka selline lööbeelement on nakkav

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haigus diagnoositakse tavaliselt kaebuste ja vaatluse alusel.

Kuna viiruse vastu tekivad organismis antikehad (kaitserakud viiruse vastu), siis vajadusel võetakse vereanalüüs antikehade määramiseks. IgM antikehad näitavad hiljutist nakatumist, IgG antikehad varasemat haigestumist ja viirusekandlust.

On võimalik võtta ka otsene viiruse külv villikese seest ja viirust DNA analüüsiga tuvastada, enamasti pole see aga vajalik, kui haiguspilt on arsti jaoks selgesti äratuntav.

Ravivõimalused

Ägeda esmase genitaalherpese puhul kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid ravimeid, mis lühendavad haiguskestvust ja piiravad haiguse laialdasemat levikut.

Kuna genitaalherpes põhjustab sageli tugevat ja teravat valu, siis võib kasutada valuvaigistavaid tablette. Võimalik on ka haaratud ala paikne tuimestamine lokaalse valuvaigistiga .

Prognoos

Viirust ei ole võimalik organismist eemaldada. Ta jääb püsima kogu eluks.

Ennetamine

Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik