Gingiviit
ka igemepõletik Gingivitis
(lad. k.) Gingivitis (ingl. k.)
Selgitus Gingiviit on igeme põletik, mis kujuneb välja
ebasoodsate tegurite toimel, kusjuures on säilunud igeme terviklik kinnitus
hamba pinnale.
Ülevaade Gingiviit esineb põhiliselt
lastel ja noortel inimestel. Alla 6-aastastel
lastel esineb igemepõletikku harva, hiljem suureneb esinemissagedus järkjärgult.
Puberteedieas täheldatakse gingiviiti 90%-l noorukitest.
Lastel, erinevalt täiskasvanutest, progresseerub gingiviit harva parodontiidiks,
sest lastel on hästi väljendunud kudede kaitsemehhanismid.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Krooniline gingiviit algab ja selle edasiarenemine sõltub
katu kogunemisest hammaste ümber. Kuigi see
seostub otseselt suuhügieeniga, on palju teisi faktoreid, mis
võivad luua eelsoodumuse hambakatu kogunemiseks ning samuti selle kõrvaldamise
takistamiseks. Nendeks on: · limaskesta vigastused,
· hambaaugud, sobimatud proteesid,
· ortodontilised aparaadid, · hammaste
vale asend hambakaares, · kalduvus
suuhingamisele, · mineraalide
puudujääk toidus ja stress. Samuti võivad igemepõletikku
soodustada üldhaigused. Nad nõrgestavad ja muudavad organismi gingiviidi suhtes
vastuvõtlikuks: · nakkushaigused ja
pahaloomulised
protsessid, · verehaigused,
· hormonaalsed nihked ja
diabeet, · raseduse vastased
tabletid, · pikaajalised
ravikuurid, · geneetiline
eelsoodumus, · HIV infektsioon ja
AIDS. Et kõige rohkem kattu koguneb hammaste
vahele, algab igemepõletik just siin ja levib ümber hambakaela. Kui ei
järgita vajalikku suuhügieeni, ilmnevad põletiku tunnused.
Sümptomid ehk avaldumine
· Igeme värvi ja väliskuju muutused: Esineb
igemepunetus. Igeme hammastevahelised teravad näsad muutuvad paistetades ümaraks
ja töntsiks. Tõsise paistetuse korral võivad igeme ja hammaste vahel moodustuda
igemetaskud. · Igemete veritsemine: Paljud peavad seda
ekslikult normaalseks. Tavaliselt esineb seda kõige rohkem hammaste harjamisel,
kuid seda võib esile kutsuda ka kõva toidu, näiteks õunte, söömine. Veritsus
võib tekkida ka iseeneslikult. · Ebamugavus- ja
valutunne (harva): Ei ole oluline sümptom, kuigi vahetevahel, hammaste
harjamisel võivad igemed olla valulikud. Sel juhul peaks patsient harjama
hambaid õrnemalt. · Halitoos ehk halb hingeõhk:
Tavaline sümptom, millega võib kaasneda ebameeldiv maitse suus. · Harvem
esineb igemete vohamist ja haavandeid. Krooniline gingiviit
varieerub vähesest igemete koe ja värvi muutustest tõsise punetuseni iseenesliku
veritsemisega.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
· Diagnoosimisel võetakse arvesse esinevad
kaebused. · Informatsiooni saadakse ka suuõõne
läbivaatlusel: hambakatu, hambakivi ja igemepõletiku indeksite
määramisel. · Lastakse täita küsimustik
toitumisharjumuste väljaselgitamiseks ja viiakse läbi dieedi analüüs.
Ravivõimalused
· Õige suuhügieen: lisaks hammaste harjamisele tuleb
kasutada ka abivahendeid (hambavahetikud, -harjad, -niidid, -teibid jne.).
· Hambakatu ja –kivi eemaldamine
hambaravikabinetis. · Hambakattu alalhoidvate tegurite
kõrvaldamine.
Prognoos
Gingiviidi progresseerumine sõltub otseselt suuhügieenist. Gingiviit võib
edasi areneda parodontiidiks, mis on juba suhteliselt raskem haigus ning mida on
raskem kontrolli alla saada.
Ennetamine
Igemepõletiku teket on võimalik ennetada korraliku suuhügieeni teostamisega.
Seda on võimalik saavutada vaid korraliku informeerimise ja motiveerimisega.
Tuleb inimestele selgitada probleemi tõsidust ja kontrollida hügieeni oskusi.
Apteegis on saada spetsiaalseid kattu värvivaid tablette, mida näritakse pärast
hammaste pesu. Katused kohad värvuvad punaseks.
Kasutatud kirjandus Saag M. jt.: Laste suuhaiguste
ennetamine. Tartu 1998. Vahtra L.: Parodontoloogia loengukonspekt TÜ
stomatoloogia üliõpilastele. 2000a.
|