Daltonism Deformeeriv osteoartroos Deliirium Dementsus Depressioon Dermatomüosiit Dermoidtsüst Diabeet, insuliinsõltumatu Diabeet, insuliinsõltuv Diabeet, suhkruta Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Diafragmaalsong Difteeria Difuusne fastsiit Difüllobotrioos DIK-sündroom Diski prolaps Dissemineeritud intravaskularne koagulatsioon Dissotsiatiivsed häired Divertikuloos Downi sündroom Duchenne lihasdüstroofia Dupuytren'i kontraktuur Düsenteeria Düsfunktsionaalne emakaverejooks Düsmenorröa Düsmenorröa, primaarne Düsmenorröa, sekundaarne Düspareunia
|
Diabeetiline retinopaatia
Retinopathia diabetica
(lad.k) Diabetic retinopathy (ingl.k)
Seletus Silma võrkkesta kahjustus, mille põhjuseks on
suhkruhaigus.
Ülevaade Pikaajaline suhkruhaigus
kahjustab silma võrkkestas olevaid väikeseid veresooni, mistõttu nägemine
halveneb ja võib täielikult kaduda. Diabeetiline retinopaatia on I tüüpi (insuliinsõltuv diabeet) suhkruhaigete
pimedaksjäämise peamine põhjus. Sageli esineb retinopaatia ka II tüüpi
suhkruhaigust (insuliinist mittesõltuv
diabeet) põdevatel inimestel. Retinopaatia, veresoonte
kahjustuse raskusaste on otseses sõltuvuses diabeedi kestvusest.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Diabeetiline retinopaatia jaotatakse kaheks staadiumiks: 1.
Taustaretinopaatia Diabeetiline retinopaatia tekib,
kui suhkruhaigus hakkab kahjustama väikesi veresooni silma
võrkkestas. Kuni selle hetkeni ei märgata mingeid muutusi
nägemisteravuses. Suhkruhaiguse tõttu on kiirendatud ateroskleroosi teke kõikides
veresoontes, sealhulgas ka silmapõhja väikestes soontes,
arterioolides. Ateroskleroos lõhub ja
nõrgendab veresoone seina ning seetõttu tekivad sinna
aneurüsmid ehk kotjad väljasopistised. Skleroosi tagajärjel
väheneb ka veresoonte seinte elastsus ning kõrge vererõhu mõjul
võivad need lõhkeda. Silmapõhja tekivad verevalumid ning
aladele, kus veresoon lõhkes, tekivad häirunud verevarustusega
alad ja hiljem armkude. Nendes piirkondades on
häiritud ka võrkkesta töö. Võrkkesta ülesandeks on saata
silma kaudu tulnud pilt ajju, kuid armkoe tõttu saadetakse ajju
moonutatud pilt. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad läbilaskvamaks ning
sealt imbuvad silmapõhjale veres ringlevad rasvad ja mõned
valgud. Silmapõhja moodustuvad nendest kogumikud, mis
häirivad nägemist. 2. Proliferatiivne
retinopaatia Katkenud veresoonte asemele hakkab võrkkesta
pinnale tekkima uus veresoontevõrgustik. Nendega koos moodustub
armkude, mis rebib võrkkesta pigmentepiteeli küljest
lahti ning selle võrkkesta osa töö jällegi häirub. Vahel võivad
uued veresooned puruneda ja veri valgub silma
klaaskehasse, silma zheleetaolisse keskossa. Seegi häirib
nägemist. Väiksemad verevalumid lahenevad iseenesest, suuremad võivad vajada
operatsiooni. Kahjustatud veresoonte suurenenud läbilaskvuse tõttu
võib tekkida kollatähni turse. Kuna kollatähn vastutab terava
nägemise eest, siis selle tagajärjel nägemine tuhmub. Proliferatiivses
staadiumis tekkinud muutused on pöördumatud.
Sümptomid ehk avaldumine
Algstaadiumis ei anna retinopaatia mingisuguseid sümptoome, mistõttu tuleb
suhkruhaigel regulaarselt käia arsti juures silmi kontrollimas.
Taustaretinopaatia tekke ajal võivad, kuid ei pruugi tekkida esimesed
sümptoomid. Need tekivad siis, kui esineb nägemisnärvi turse, mistõttu on
nägemine veidi hägune, eriti siis, kui on vaja vaadata
lähedale. Võib olla ka raskusi pimedas nägemisega.
Proliferatiivses staadiumis tekivad sümptoomid juba kindlasti.
Väikesed lisaveresooned, mis retinopaatia puhul võrkkesta peale tekivad, võivad
lõhkeda ning siis näeb inimene hõljuvaid musti veretäpikesi,
mis kaovad paari tunni jooksul. Sageli järgneb sellele mõne päeva või nädala
jooksul äkiliselt tekkiv suurem veritsus. Veri voolab klaaskeha
sisse ja moodustab silma justkui kardina, nii et inimene läbi
selle ei näe. Raskematel juhtudel on inimene võimeline eristama vaid valgust.
Sellise verevalumi kadumine võib võtta aega mõne päeva kuni mõne aasta. Võib
juhtuda, et ta ei kaogi. Enamasti tekivad sellised verevalumid magamise ajal.
Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või
isegi pimedus. See on pöördumatu ning seda ei ole võimalik ravida.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Nägemisteravuse uurimine spetsiaalsete tabelite abil.
Oftalmoskoopia see on meetod, mille abil uuritakse silma
sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat
instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab.
Tonomeetria meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest
rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk.
Kui seda õigeaegselt ei diagnoosita, võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus.
Ravivõimalused
Laserravi. Raviks kasutatakse laserit, millega kalgendatakse
veresooned. Algstaadiumis selleks, et tekitada väike arm katkenud veresoone
kohale verejooks peatub ja tõenäosus kollatähni turse tekkeks väheneb.
Hilisemas staadiumis hakatakse laseriga tulistama piki veresooni, et vältida
uute veresoonte teket. Samuti kinnitatakse laseri abil lahti tulnud võrkkest
tagasi pigmentepiteeli külge. Laserravi ei paranda nägemist, kuid see
aeglustab nägemise halvenemist. Vitrektoomia. See tähendab
silma klaaskeha eemaldamist ja selle asendamist uue läbipaistva geeliga. Seda
kasutatakse siis, kui klaaskehasse tekkinud verevalum ei kao pika aja jooksul ja
häirib nägemist. Võrkkesta taaskinnitamine. Vahel on
võrkkest pigmentepiteelist nii palju lahti tulnud, et selle taaskinnitamiseks on
vajalik operatsioon. Enamasti piisab siiski laserravist.
Prognoos
Ravida diabeetilist retinopaatiat ei saa. Küll aga saab selle arengut
aeglustada. Siiski halveneb suhkruhaige nägemine pidevalt ning võib lõpuks
hoopis kaduda. Prognoosi muudab halvemaks kaasuv kõrge vererõhk, mis samuti
kahjustab silmapõhja.
Ennetamine
Suhkruhaigust põdev inimene peab kindlasti regulaarselt käima silmaarsti
juures kontrollil. Soovitatavalt vähemalt 1-2 korda
aastas. Kui veresuhkrut suudetakse normaalsel tasemel hoida, siis
võrkkesta kahjustuse teke pidurdub. Samuti tuleks kontrolli all hoida
vererõhku, kuna ka kõrge vererõhk kahjustab võrkkesta. Kuna
organismi veresoonte seisund sõltub otseselt ka suitsetamisest,
siis tuleks kindlasti suitsetamisest loobuda. Inimestel, kellel on tekkinud
proliferatiivne retinopaatia, soovitatakse hoiduda raskest füüsilisest
koormusest.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual 17-th ed. http://www.med.upenn.edu/ophth/patinfo/diabet.html http://www.hmc.psu.edu/ophth/research/psrrg/intro/intro.htm
|