Deformeeriv osteoartroos
Osteoarthrosis deformans
(ld.k.) Heberden - Bouchard disease (ingl. k.)
Seletus Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav
liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes
järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja
liigesepindu katvas kestas.
Ülevaade Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste
hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Osteoartroos on kõige
levinum liigesehaigus. Euroopas ja Ameerikas langeb tema arvele ligi
60-70% kõigist reumaatiliste haiguste juhtudest. 10-12%
elanikkonnast põeb deormeerivat osteoartroosi, sealjuures haigestumine kasvab
vanusega: 50-60.a. vanuses on haigeid 27%, üle 60.a. vanuses - 97%.
Esmane osteoartroos tekib seni terves kõhrekoes
näiteks suure ülekoormuse tõttu. Teisene osteoartroos on
degenariivne protsess trauma, liigespõletiku, luukärbumise, ainevahetuslike,
endokriinsete (sisenõrenäärmete) või veresoonkonna häirete tagajärjel muutunud
liigeskõhres, kus on muutunud kõhre füüsikalis-keemilised omadused või
liigespindade terviklikkus. Esmasteks haiguse ilminguteks on suuremate liigeste
valulikkus ja krudin liikumisel. Valu tekib
tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Deformeeriva osteoartroosi esmane vorm tekib täiesti terves
liigeses (kõhre esmane degeneratisoon ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse
verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas
kestas). Sekundaarne ehk teisene osteoartroos tekib
mitmesuguste liigeshaiguste tagajärjel (artriidid,
traumaatilised liigeskahjustused jne.).
Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline
koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal,
raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv
ülekoormatus. Näiteks raske füüsiline töö ja korduvad ühesugused
liigutused põhjustavad õlaliigese astroosi seppadel,
randmeliigese artroosi maalritel, põlveliigese artroosi
jooksjatel ja korvpalluritel. Üldiselt
võib osteoartroosi vaadelda kui liigesekõhre enneaegset vananemist.
Sümptomid ehk avaldumine
Deformeeriva osteoartroosi puhul kannatavad sagedamini jalgade suured
liigesed. Enamikel juhtudel algab deformeeriv osteoartroos
aeglselt ja märkamatult. Tavaliselt ei osata määrata haiguse
algust.
Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus.
Valu tekib harilikutl liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on
iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti
tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma
hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt.
Ligi 43% juhtudest on
tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad
puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu
tekib pärast käimist või trepist laskumisel.
34% juhtudest moodustab
põlveliigese artroos. See vorm kulgeb kergemalt. 20% juhtudest
on tegemist käelaba väikeste liigeste haaratusega. Haigestuvad sageli naised,
kes on menopausis. Väikeste liigeste ümber tekivad nn.
Heberden-Bouchardi sõlmekesed. Põhiliselt kaevatakse valu ja
suremistunnet sõrmedes. Valulikkus suureneb pärast kokkupuudet külma veega või
pärast külmetamist. Sõlmjad moodustised muutuvad punetavaks.
Sageli võib tekkida turse ja punetus haige liigese
piirkonnas.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Põhiline uuring millega kinnitatakse diagnoosi on
röntgenoloogilsied uuringud. Tehakse haigestunud liigesest
mitmes suunas ülesvõtted ja vaadatakse liigese liikuvust.
Ravivõimalused
Deformeeriva osteoartroosi ravi põhimõtted: 1.) liigesekõhre
taandarenemise pidurdamine (sealhulgas riskitegurite
kõrvaldamine) 2.) valude ja liigesesiseste põletike
vähendamine 3.) liigese töövõime
parandamine Valude ja liigeste turse puhul on soovitav
füsioteraapia. Deformeeriva osteoartroosi ravis on olulisel
kohal massa ja liigeseid säästev võimlemine
lihaskonna tugevdamiseks, eriti on soovitatav sanatoorne ravi.
Võib kasutada parafiiniga mähiseid. Kaugele arenenud
osteoartroosi puhul teostatakse ortopeedilisi operatsioone -
endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine).
Prognoos
Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine vqivad viia
liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni. Õigeaegse ravi
korral on prognoos hea. Riskifaktoriteks peetakse pärilikkust, ülekaalulisust,
rasket füüsilist tööd, ülekoormust, sportlasi, kes koormavad põlve ja
puusaliigeseid.
Ennetamine
Riskifaktoritest hoidumine.
Kasutatud kirjandus: 1.) Oxford textbook of
rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford
Medical Publications. 2.) Harrisons Principles of internal medicine.
13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a. 3.) The Merc Manual of diagnosis
and therapy, 16ed, R.Berkow et al. 4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt,
L.Päi, T.Haviko, 1995.a. 5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al.,
1996.a.
|