Dermoidtsüst
Cysta demoides (ld.k) Dermoid cyst
(ingl.k)
Seletus Dermoidtsüst on sagedamini kaasasündinud naha
kujunemise häirest põhjustatud moodustised nahaaluses koes, harvem näiteks
munasarjas esinev tsüstjas kasvaja.
Ülevaade Dermoidtsüstid võivad olla nii
kaasasündinud kui omandatud, esineda igas
vanuses ning väga erinevates kehapiirkondades (sagedamini nahaalusi ja
munasarjades, harvem ajus ja selgrookanalis jm). Dermoidtsüste esineb
suhteliselt harva, raviks on moodustise kirurgiline
eemaldamine.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Kaasasündinud dermoidtsüst tekib naha moodustumise
häirest loote arengu käigus ehk see kujuneb rakkudest, millest
normaalselt areneb nahk ning kõik selle juurde kuuluv (karvad, rasvkude,
küüned). Sageli on tsüst selgelt eristatav ümbritsevast
nahast, võib olla pigmenteerunud või kaetud
karvadega. Tsüsti kirurgilisel avamisel võib selle seest leida
rasvkudet, küüsi, karvu ning
isegi hambaid.
Munasarjades asetsevat
dermoidtsüsti tuntakse ka tsüstilise teratoomi nime all ning
seda esineb sagedamini 15-40 aasta vanustel naistel. Väga harva võivad
dermoidtsüstid muutuda pahaloomulisteks kasvajateks ehk
maligniseeruda.
Sümptomid ehk avaldumine
Sümptomid olenevad tsüsti asukohast. Kaasasündinud nahaalune dermoidtsüst
on tavaliselt nähtav juba sünnil, harvem tekivad taolised
moodustised elu jooksul. Sagedamini esineb neid kaelal,
näol ning peapiirkonnas. Katsudes on moodustis
liigutatav ning valu ei põhjusta.
Kui
tsüst asub peaajus, võivad esineda neuroloogilised sümptomid
(krambid, halvatus jms); suulaes paiknev
moodustis põhjustab aga kõnelemis- ja
neelamishäireid.
Munasarjades esinev tsüstiline teratoom ei
põhjusta vaevusi ning leitakse tavaliselt rutiinse
ultraheliuuringu käigus. Harvem võib tsüst pöörduda ning põhjustada
ägedat kõhuvalu, lõhkedes ka kõhukelmepõletikku ehk
peritoniiti.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Nahaalune dermoidtsüst ei põhjusta tavaliselt diagnostilisi raskusi oma
iseloomuliku välimuse tõttu. Siseelundites arenevad tsüstid avastatakse
sageli tekkinud kaebuste tõttu tehtavatel uuringutel, milleks võivad olla
ultraheli, kompuutertomograafiline või
magnetresonantstomograafiline uuring. Vahel selgub alles
peale operatsiooni, et tegemist on just dermoidtsüstiga.
Ravivõimalused
Dermoidtsüsti ravitakse kirurgiliselt. Kuigi tsüst on suhteliselt ohutu, võib
ta aja jooksul kasvada suuremaks ning siseelundites lõhkedes põhjustada
laiaulatuslikku põletikku.
Prognoos
Dermoidtsüsti eemaldamise järgselt on probleem tavaliselt lahendatud.
Harvem, kui tsüst muutub pahaloomuliseks, oleneb prognoos haiguse
staadiumist ning tsüsti asukohast.
Ennetamine
Dermoidtsüsti teket ei ole võimalik ennetada.
Kasutatud kirjandus: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/ http://www.emedicine.com/derm/ Medline
|