1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Daltonism
Deformeeriv osteoartroos
Deliirium
Dementsus
Depressioon
Dermatomüosiit
Dermoidtsüst
Diabeet, insuliinsõltumatu
Diabeet, insuliinsõltuv
Diabeet, suhkruta
Diabeetiline nefropaatia
Diabeetiline retinopaatia
Diafragmaalsong
Difteeria
Difuusne fastsiit
Difüllobotrioos
DIK-sündroom
Diski prolaps
Dissemineeritud intravaskularne koagulatsioon
Dissotsiatiivsed häired
Divertikuloos
Downi sündroom
Duchenne lihasdüstroofia
Dupuytren'i kontraktuur
Düsenteeria
Düsfunktsionaalne emakaverejooks
Düsmenorröa
Düsmenorröa, primaarne
Düsmenorröa, sekundaarne
Düspareunia

Düsfunktsionaalne emakaverejooks

Hemorrhagia ex utero dysfunctionalis (lad.k)
Dysfunctional uterine bleeding (ingl.k)

Seletus
Emaka verejooks, mis ei ole põhjustatud põletikust, rasedusest ega kasvajast, vaid on tingitud hormonaalsetest häiretest.

Ülevaade
Düsfunktsionaalne emakaverejooks võib olla anovulatoorne (munarakku ei vabane)- seotud suguhormoonide regulatsioonihäirega, mil emaka sisekest pakseneb ülemäära ning eraldub ebatäielikult ja ebaregulaarselt, põhjustades sageli ulatuslikke verejookse või ovulatoorne- munaraku vabanemise ajal tekkiv ajutine verejooks, mil hormonaalse tasakaalu häirete tõttu võib menstruatsioonitsükkel olla väga lühike või tekib veritsus tsükli keskpaigas või esineb menstruatsioonieelne määrimine.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Düsfunktsionaalne emakaverejooks on põhjustatud hormonaalsest häirest, orgaaniline põhjus (kasvaja, põletik ) puudub. Düsfunktsionaalseid verejookse esineb sagedamini üleminekuperioodides (puberteedieas ja enne menopausi). 90% düsfunktsionaalsetest verejooksudest on anovulatoorsed, s.t.menstruatsioonitsükli vältel munarakku ei valmi ega vabane.
Suguhormoonide regulatsioon toimub mitmel tasandil. Ajus paiknevad keskused (hüpotaalamus ja hüpofüüs) toodavad munasarjade tegevust mõjutavaid hormoone. Munasarjad ja ajus paiknevad hormooniregulatsiooni keskused on omavahel tagasisidestusmehhanismidega reguleeritud.

Düsfunktsionaalsete verejooksude puhul esineb sageli häire hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarjade teljel. Stress ja kehakaalu muutused võivad häirida normaalset hüpotaalamus- hüpofüüs- munasarjade telje funktsioneerimist.
Puberteedieas on regulatsiooni mehhanism ebaküps, hormoonide tootmine ebapiisav, mistõttu menstruatsioonitsüklid on anovulatoorsed. Menopausieelselt hakkab munasarjade östrogeenide tootmine lõppema ning munarakualgmete(folliikulite) küpsemine on puudulik, mille tõttu on munasarjade tagasisidestus kesknärvisüsteemi hormonaalsetele keskustele puudulik ning tulemuseks on jällegi anovulatoorsed ebaregulaarsed menstruatsioonitsüklid. Anovulatoorse tsükli puhul ei funktsioneeri kollaskeha, mis on progesterooni allikaks. Progesterooni poolt tasakaalustamata östrogeeni pidev stimulatsioon emakalimaskestale, põhjustab emakalimaskesta vohamise, mis irdub spontaanselt ja kontrollimatult põhjustades verejookse.

Ovulatoorseid düsfunktsionaalseid verejookse esineb harvemini. Sellisel juhul toimub menstruatsioonitsüklivältel küll ovulatsioon, kuid suguhormoonide tase on ebapiisav või tasakaalustamata.

Düsfunktsionaalseid verejookse võivad põhjustada ka hormonaalsed ravimid, kilpnäärmehaigused .

Sümptomid ehk avaldumine

Enamasti valutud, ebaregulaarsed verejooksud.Võib avalduda, kas tavalisest rohkema verehulga ja kestvusega või sagenenud menstruatsiooni näol. Veristus on sagedamini menstruatsioonitsükliväline . Ovulatoorse tsükliga düsfunktsionaalse verejooksu puhul võib esineda menstruatsiooni tsükli keskpaigas või enne menstruatsiooni määrimine.Verejooksu iseloom ja verekaotus võivad olla erinevad.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Verejooksu märkab tavaliselt naine ise. Verejooksu täpse põhjuse väljaselgitamiseks võib vajalikuks osutuda

ultraheliuuring - emakalimaskesta paksuse määramiseks ja teiste haiguste olemasolu välistamiseks, aga ka raseduse kahtluse väljalülitamiseks,

hüsteroskoopia - emakaõõnesisene vaatlus aitab samuti teisi haigusi ja traumasid välistada, võimaldab limaskesta lähemat vaatlust ja proovitükkide võtmist,

kompuutertomograafiline uuring peast - juhul kui on tõsine kahtlus hormonaalseid häireid põhjustavale kasvajale ajus.

Hormonaalse regulatsiooni häiret kinnitab verest määratud hormoonanalüüs .

Ravivõimalused

Mõnikord võib olla verejooks niivõrd tugev, et vajalik on haiglaravi .

Enamasti peatatakse verejooks hormoontablettidega .

Väga harva on vajalik emakalimaskesta abrasioon (“emaka puhastus“). Menstruatsioonitsükli normaalse funktsioneerimmise taastamiseks on tavaliselt vajalik jätkata hormoontablettidega vähemalt poole aasta vältel.

Prognoos

Düsfunktsionaalsed verejooksud võivad korduda.

Krooniline anovulatsioon ja emakalimaskesta vohamine võib soodustada emakavähi teket.

Ennetamine

Tõenäoliselt ei ole võimalik ennetada.

Kombineeritud rasestumisvastaste tablettide tarvitamine takistab emakalimaskesta vohamist ja sellest tulenevaid häireid.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee