Difteeria
Diphteria (ld.k) Diphtery
(ingl.k)
Selgitus Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt
hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium
diphtheriae.
Ülevaade Difteeria levib piisknakkusena
ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib
kujuneda ka eluohtlik kõriturse. Samuti on iseloomulikud
südame ja närvisüsteemi kahjustused
difteeriatekitaja poolt toodetud mürkainete tõttu. Difteeriat saab vältida
vaktsineerimisega.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis
muudab haiguse kulu tunduvalt raskemaks. Difteeriatekitaja satub organismi
hingamisteede kaudu.
Bakteri sissetungimiskoha ümber tekib punetus ja
turse, ning kui ta toodab ka toksiini, siis võib tekkida
nahakärbus. Erituma hakkab mädasegust
vedelikku ning selle hangumisel tekib kurku membraani
ehk kilet meenutav moodustis.
Difteeriatoksiin mõjub kogu organismile, mille tulemusena
võivad rakud ka hukkuda. Võib tekkida põletik peamiselt
südamelihases või närvides, aga ka teistes
elundites (neerudes, neerupealistes ja
maksas). Difteeria poolt tekitatud südamelihase põletiku
tüsistuseks võib olla krooniline südamepuudulikkus.
Närvikahjustused on enamasti mööduvad.
Sümptomid ehk avaldumine
Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite,
neelu, kõri ja hingetoru
piirkonnas.
Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise
mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile).
Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede
sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed
kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib
muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks
(raskeks).
Difteeria on raske haigus, mis võib põhjustada ka mitmesuguseid tüsistusi,
mis omakorda muudavad haiguspilti: südamekahjustus avaldub 1-3
nädalat ja pehmesuulae lihaste halvatus 3 nädalat kuni 3 kuud
pärast haiguse algust. Rasketel juhtudel võivad need tüsistused tekkida ka
kiiremini. Lastel võib katu tõttu tekkida ka hingamisteede
sulgus, mis kiire esmaabi puudumisel võib lõppeda surmaga. Umbes
pooltel juhtudel võib tüsistusena tekkida ka kopsupõletik.
Harvem võib tekkida neerupuudulikkus,
ajupõletik, ajuinfarkt.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnostikas on väga oluline haiguse tekke täpne kirjeldus,
samuti haiguspilt ise. Angiinist eristab difteeriat iseloomulik
kile. Ninaneelust võetakse vatipulgaga analüüs,
millest määratakse difteeriatekitaja olemasolu. Difteeriat on võimalik
diagnoosida ka vereproovist antikehi ehk
vastuaineid määrates.
Ravivõimalused
Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas.
Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks
veres olev difteeriatoksiin. Lisaks kasutatakse ravi
antibiootikumidega.
Kindlasti uuritakse kõiki haigestunud inimese lähikondseid,
kes on temaga kokku puutunud viimase 7 ööpäeva jooksul.
Prognoos
Enamasti tekib difteeria neil, kes ei ole vaktsineeritud. Ravi toimel
kurku tekkinud kile taandub ning kurguvalu ja hingamistakistus
kaovad. Halvatus kestab nädalast ühe kuuni ning seisund taastub pikkamisi,
hiljemalt poole aasta möödudes. Raskeim ja kõige enam surmaga lõppev
tüsistus on kile levimine kõrri ja sealt
bronhidesse. Kõige suurem suremus on
vanurite ja laste seas, samuti neil, kel
haigus algas väga ägedalt, ning alkohoolikute
seas.
Ennetamine
Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda
ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis
vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi, kellel vaktsineerimine pole
vastunäidustatud.
|