Võrkkesta irdumine
Ablatio retinae (lad.k) Retinal
detachment (ingl.k)
Seletus Nägemishäire, mille põhjustab silma
võrkkesta eraldumine soonkestast.
Ülevaade Võrkkest katab silmamuna
sisepinda ning ta on kinnitatud soonkesta
külge (soonkest moodustub veresoontest ja sidekoest). Silmamuna keskel asuv
geeljas klaaskeha surub võrkkesta soonkesta
vastu. Võrkkesta ülesandeks on saata silma tulnud pilt nägemisnärvi
kaudu ajju. Võrkkesta irdumine on seisund, mis kiire meditsiinilise
vahelesegamiseta võib viia nägemise kadumiseni.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Vahel toob vananemisprotsess endaga kaasa ka
võrkkesta õhenemise. Seetõttu võivad võrkkesta sisse tekkida
väikesed defektid. Sinna alla satub silmasisene
vedelik ning surub aeglaselt võrkkesta soonkesta küljest lahti.
Kuna võrkkest saab toitaineid soonkesta kaudu, siis häirub võrkkesta selle osa
töö, mis toitaineid enam ei saa. Sellest on tingitud ka nägemise
kadu.
Võrkkest võib rebeneda ka siis, kui klaaskeha hakkab kuivama
see on samuti vananemisega seotud protsess. Võrkkesta rebend võib tekkida
ka lühinägelikkuse korral kuna lühinägelikkuse korral on
silmamuna suurem kui tavaliselt, peab ka võrkkest järgi venima. Nii on
võrkkest suurema pinge all ja võib seetõttu kergemini rebeneda.
Diabeetikutel võib võrkkesta alla tekkida verevalum ning see
lükkab võrkkesta soonkestast eemale. Nii tekib soodus pind võrkkesta irdumiseks.
Harvem võib ette tulla, et võrkkesta irdumist tekitab tugev
löök silma pihta. Väga harva esineb ka
kaasasündinud võrkkesta irdumist, kus see seisund
diagnoositakse juba vastsündinul.
Sümptomid ehk avaldumine
Ühe silma ette ilmub vari soonkesta küljest lahti tulnud
võrkkest. Inimene võib näha tumedaid hõljuvaid täpikesi või
heledaid valgussähvatusi. Tumedad hõljuvad täpikesed kujutavad
endast vere punaliblesid, mis on sattunud silmamuna
sisse. Mõni üksik verelible ei ole ohtlik, kuid kui inimene näeb
tuhandeid musti täpikesi, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.
Valu võrkkesta irdumisega ei kaasne.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Et diagnoosida võrkkesta irdumist, peab vaatama läbi pupilli
silmamuna sisse. Selleks kasutatakse
oftalmoskoopi. Mõnikord tilgutatakse silma pupilli
laiendavaid tilku, et silma sisemust paremini näha. Mõne tunni jooksul
peale uuringut on nägemine häiritud.
Ravivõimalused
Kui võrkkesta irdumine on avastatud varases staadiumis (24-72 tundi peale
selle tekkimist), piisab sageli vaid laserravist või
külmateraapiast. Nende abil "kõrvetatakse" või "külmutatakse"
võrkkest soonkesta külge tagasi. See on valutu protseduur.
Sagedamini on aga ravi võimalik ainult operatsiooni teel.
Paari päeva jooksul peale operatsiooni võib silm olla turses ja ärritatud,
esineda võib võõrkeha tunne silmas ja pisaratevool, kuid need ilmingud
kaovad.
Prognoos
Ravita lõpeb võrkkesta irdumine nägemise
kadumisega haigest silmast. Operatsiooni tulemused sõltuvad
sellest, millises ulatuses võrkkest soonkesta küljest lahti rebenenud on, ja
sellest, kui kaua see seisund on kestnud. Tulemus oleneb ka sellest, millisest
kohast võrkkest on irdunud. Kui tegemist on kollatähni
piirkonnaga, siis on prognoos kõige halvem kollatähn vastutab
terava nägemise eest ning sel juhul see enam ei taastu. Ometigi ei jää silm sel
juhul päris pimedaks, vaid jääb alles hägus nägemine.
Ennetamine
Kui on teada, et lähisugulastel on esinenud võrkkesta
irdumist, tuleb silmi selle suhtes eriti hoolikalt kontrollida. Sama
ettevaatlikud peaksid olema diabeetikud. Vahel rakendatakse
laser- või külmaravi, et "paigata" võrkkesta
nõrku kohti.
|