Värvipimedus
ka akromatopsia; daltonism Colour
blindness (ingl.k)
Seletus Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral
ei suuda inimene eristada teatud värve, sagedamini rohelisi ning punaseid
toone.
Ülevaade Värvipimedus on eriti levinud haigus
eurooplastel (ca 8% meestest) ning väga haruldane aafriklastel ning asiaatidel.
See on X-kromosoomiga päritav haigus, mis
esineb seetõttu valdavalt meestel. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud,
harvem tekib traumade, silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste korral
tüsistusena. Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel
ravitakse seda põhjustanud haigust.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Silmamuna taga paikneb silma võrkkest ehk reetina.
Võrkkestas on peamiselt kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis:
kepikesed ning kolvikesed. Viimased on
tundlikud värvide suhtes ning eristatakse omakorda
punaseid, rohelisi ning
siniseid kolvikesi. Erinevad kolvikesed reageerivad erineva
lainepikkusega valgusele (punane-roheline-sinine).
Kõige sagedamini
esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel
on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe
vastavaid kolvikesi või on nede töövõime langenud. Enamjaolt on värvipimedus
kaasasündinud haigus, mis pärandub
X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed
(naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on
tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks
Y-kromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning
raskusastmetega.
Sümptomid ehk avaldumine
Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt
värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide
nägemine/eristamine: Näiteks protanoopia
korral (punase-rohelise värvipimeduse vorm) ei suuda inimene eristada rohelist
ja sinist ning punast ja violetset värvi ehk kui neid värve näidata talle koos
(kõrvuti), siis näeb ta neid ühtlase hallina.
Deuteranoopiaga (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda
eristada orane, rohelisi, pruune ja kahvatu-punaseid toone.
Kui värvipimedus on omandatud (trauma või haiguse tõttu), siis võivad esineda
ka muud ilmingud vastavalt põhjusele.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide
alusel. Piltidel on segatud erinevaid värve ning moodustatud neist teatud
kujundid, mida normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada. Olenevalt
sellest, milliste värvide kombinatsioonidest isik kujundit üles ei leia,
määrataksegi värvipimeduse alatüüp. Kõige sagedamini puutuvad inimesed nende
testidega kokku silmaarsti juures ennem autojuhilubade saamist.
Ravivõimalused
Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse seda
põhjustanud haigust/traumat.
Prognoos
Enamjaolt on siiski tegemist kergete värvipimeduse vormidega, mis ei põhjusta
igapäevaelus inimesele probleeme. Vahel peab loobuma teatud ametist, mis nõuab
täpset värvide eristamist (piloodid, autojuhid jt).
Ennetamine
Värvipimedust ennetada ei saa.
Kasutatud kirjandus: http://www.mediresource.net http://www.healthseva.com
|