Vastsündinu kollasus
ka Vastsündinu ikterus; Hüperbilirubineemia
Icterus neonatorum; Hyperbilirubinaemia neonatorum
(ld.k) Jaundice (ingl.k)
Seletus Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini
hulga suurenemine veres.
Ülevaade Umbes 60 % enneaegsetest (sündinud enne 37.
rasedusnädalat) ja ligi 20 % ajalistest vastsündinutest areneb esimesel
elunädalal märgatav naha kollasus. Kui vastsündinu nahk
muutub kollaseks enne 24 tunni möödumist alates sünnist, on enamasti tegemist
haigusega. Kuni kahe nädala vältel alates tedisest elupäevast
esineb aga normaalne nahakollasus. Õigeaegse raviga möödub
haigus hästi.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Füsioloogiline ehk normaalne kollasus tekib
vanuses 24 tundi kuni 14 päeva. Vere punaliblede hulk
sünnil on suur, samuti on punavereliblede eluiga tavalisest mõnevõrra lühem.
Seega tuleb vastsündinu maksal taluda 2-3 korda suuremat koormust kui
looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat
bilirubiini ehk organismist väljutada. Asjaolu, et mõnedel
muidu tervetel ja normaalsetel vastsündinutel areneb nn. füsioloogiline ikterus
ja teistel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast bilirubiini
väljutusvõimest.
Kollasust võivad põhjustada veel
põletik (soodustab punaliblede lagunemist), liigveresus ehk
polütsüteemia ja mõned haruldased
haigused.
Kui kollasus on tekkinud esimese elupäeva jooksul,
võib selle põhjuseks olla reesuskonflikt ehk reesussobimatus
või grupikonflikt ehk AB0-sobimatus.
Kui ikterus püsib
üle 3-4 nädala, tuleb lapsi põhjalikumalt uurida. Mõnikord on selle põhjuseks
nn. rinnapiimakollasus. Arvatakse, et nende emade piimas on
tavalisest rohkem vabu rasvhappeid, mis kaudselt takistavad bilirubiini
väljutamist organismist. Selline kollasus taandub iseenesest mõne kuu möödudes.
Harvem on pikaajaline kollasus põhjustatud maksa või
sapiteede haigustest.
Sümptomid ehk avaldumine
Füsioloogilise ikteruse sümptomiks on naha muutumine
kollaseks. Kollasuse kõrgpunkt on tavaliselt 3.-6. elupäeval ajalistel,
6.-10. elupäeval enneaegsetel lastel. Maksa ja sapiteede haiguste
puhul esinevad veel hele väljaheide ja tume uriin ning
maksa ja põrna
suurenemine.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vereanalüüsist määratakse bilirubiini
sisaldus, mille järgi valitakse ravimeetod. Samast verest määratakse ka
hemoglobiini, et hinnata võimalikku verevaeguse teket
punaliblede lagunemise järgselt. Lisaks määratakse nii ema kui lapse
veregrupp ja lapsel veres antikehade
olemasolu.
Ravivõimalused
Esimene ja efektiivne ravimeetod on fototeraapia ehk
valgusravi. Sinise valguse toimel tekib nahas bilirubiini selline vorm, mis
eritub kergesti soole ja neerude kaudu ja ei ole mürgine. Fototeraapiat tehakse
nii kaua, kuni bilirubiini tase on püsivalt madal. Fototeraapia ajaks pannakse
laps kuvöösi ehk inkubaatorisse, milles hoitakse lapsele
sobivat temperatuuri ja niiskust, samuti saab
seal last hästi jälgida valgusravi ajal sageli tekkiva nahakuivuse ja
vedelikukao suhtes.
Raske sünnipuhuse või esimesel elupäeval kiirelt
süveneva ikteruse põhjuseks on peaaegu alati grupi- või reesuskonflikt. Kui
lapse bilirubiinitase on väga kõrge või selle tõus väga kiire, ei piisa ainult
fototeraapiast. Selliste laste raviks kasutatakse verevahetust,
mis vähendab nii emalt saadud antikehade hulka kui ka bilirubiini sisaldust
lapse veres. Lapse nabaveeni viiakse spetsiaalne voolik ehk
nabakateeter ning väikeste koguste kaupa vahetatakse ca 80 %
lapse ringlevast verest. See protseduur viiakse samuti läbi kuvöösis.
Prognoos
Prognoos sõltub bilirubiini tasemest. Ilma ravita tõuseb selle sisaldus
kõrgele, ta koguneb kudedesse ja võib jõuda ka närvisüsteemi.
Ajule on bilirubiin toksiline, tekitades ajukahjustuse, mida nimetatakse
tuumikteruseks ehk bilirubiinentsefalopaatiaks. Õigeaegse
raviga aga taandub kollasus tavaliselt probleemideta.
Ennetamine
Füsioloogilise ikteruse ennetamisel on olulisel kohal vastsündinu
piisav toitmine, mis kiirendab soole tööd ja seega ka
bilirubiini väljaviimist. Sageli ei ole füsioloogilise ikteruse ennetamine
võimalik. Reesuskonflikti ennetamiseks süstitakse emale esimese sünnituse
järgselt anti-D-immunoglobuliini ainet, mis takistab
reesuspositiivsete punaliblede vastaste antikehade teket. Sel juhul ei teki
antikehasid ja reesuskonflikti ka järgneva raseduse puhul.
|