Vesipea

ka hüdrotsefaalia
Hydrocephalus (lad. k)
Hydrocephalus (ingl. k)

Selgitus
Vesipea ehk hüdrotsefaalia korral on tegemist ajupoolkerasid ühendavate õõnte ehk ajuvatsakeste laienemisega, mis on tingitud ajuvedeliku ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest.

Ülevaade
Hüdrotsefaalia esinemissagedus on umbes 1/2000 elussünni kohta.
Hüdrotsefaalia tekib sageli närvisüsteemi arenguhäirete tõttu. Närvisüsteemi arenguhäirete (peaaju arengurike, ajusong) täpset tekkepõhjust aga ei teata. Viimaste uuringute alusel arvatakse põhjus olevat foolhappe vaeguses loote kujunemise esimesel kuul.
Elu jooksul tekkinud vesipea seostub tavaliselt mõne peaaju haigusega.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Aju ümbritseb nii seest kui väljast ajuvedelik ehk liikvor. Aju poolkerasid ühendavates õõntes ehk ajuvatsakestes sisaldub liikvori vastavalt eale 50-150 ml. See kogus uueneb kolm korda ööpäevas. Liikvor moodustub põhiliselt ajuvatsakestes olevas veresoonte põimikus. Liikvor on läbipaistev vedelik, mille põhiülesandeks on kaitsta ja toita ajukude.

Kui ajuvedeliku normaalne ringlus on mingil põhjusel häiritud (nt peaaju arengurike, ajusong, põletik, ajusisene verevalum jne), siis hakkab liikvor kogunema ajuvatsakestesse. Viimased laienevad, tekib vesipea. Ajuvatsakestes hakkab siserõhk suurenema sest liikvor, millel puudub väljapääs, ei mahu kinnisesse ruumi ära.
Teatud määral on ajuvatsakesed venivad ja ajukude kokkupressitav. Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigalt kokku kasvanud ja pehmete koljuliiduste arvelt saab pea täiendavalt venida. Pea ümbermõõt hakkab ruttu suurenema. Olulisi kaebusi esialgu ei ilmne, sest kõikidel kudedel on teatud kohanemisvõime. Lõpmatuseni koed siiski ei veni — tekib olukord, kus kõrge ajusisene rõhk surub peaaju vastu koljuluid.

Sümptomid ehk avaldumine

Lastel (imikutel) on iseloomulikuks lõgeme väljakummumine, pea ümbermõõdu suurenemine ja lauba esilevõlvumine. Koljuluid ühendavad nn õmblused võivad lahti minna. Võivad tekkida nn “loojuva päikese silmad”, kuna silmadega üles poole vaatamine on takistatud.
Kõrge ajusisese rõhu tõttu surutakse peaaju vastu koljuluid, mistõttu võivad areneda rasked aju verevarustuse ja närvikeskuste talitluse häired. Sel juhul tekivad peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, kujuneb eluohtlik seisund. Taoline olukord tekib sagedamini traumade järgselt.
Väikelastel esineb sagedamini toitumishäireid, kergesti ärrituvust, uimasust. Esineb arengus mahajäämust.
Vanematel lastel (üle 6 aasta) ja täiskasvanutel esineb sagedamini peavalu, oksendamist, nägemishäireid, muutusi tasakaalus ja kõnnakus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Hüdrotsefaalia kindlakstegemiseks hinnatakse kõigepealt pea väliseid tunnuseid — pea ümbermõõtu, lõgemete pingsust jms, selgitatakse kaasnevad sümptomid (peavalu, oksendamine, kergesti ärrituvus jms).
Täpsemaks ajumuutuste hindamiseks võivad olla vajalikud kompuutertomograafiline uuring ja/või magnetresonantsuuring. Avatud eesmiste lõgemetega lastel kasutatakse ultraheliuuringut.

Ravivõimalused

Vesipea ravina tehakse ajuvatsakesi šunteeriv operatsioon — koljuluusse tehakse auk ning paigaldatakse laienenud ajuvatsakeste süsteemi toru ehk šunt, mis jääb organismi liigset ajuvedelikku ära juhtima. Toru teine ots juhitakse naha alt kõhuõõnde soolte vahele (vahel kaelal asuvasse suurde kägiveeni, mis kulgeb otse südamesse). Liikvor ehk ajuvedelik imendub kõhus läbi soolt katva limaskesta vereringesse.
Nii pääseb ajuvatsakestesse kogunenud üleliigne ajuvedelik peast välja, rõhk peas normaliseerub ja kõik kaebused taanduvad.
Kui šunt töötab hästi, siis eritub tavalisest enam uriini. Šunteeritud laps peab saama juua nii palju kui ta tahab. Peale operatsioonihaavade paranemist peas ja kõhul ei ole väliselt šunti näha.
Lapse kasvades šunt ei veni ja jääb lühikeseks — ots tuleb kõhuõõnest välja. Vahel võib aga toru lihtsalt umbuda, murduda, ühenduslülist lahkneda. Šundi töö häiretele ja liikvor ringluse häirele viitavad operatsiooni eelselt esinenud nähud (peavalu, oksendamine jm). Šunt korrastatakse uue operatsiooniga, mille käigus kas vahetatakse rikkes olevad šundi osad või pikendatakse dreeni.

Prognoos

Šundiga kohanenud vesipealaps kasvab ja areneb nagu terve eakaaslane. Ta ei vaja olulisi füüsilise koormuse piiranguid. Lapsed võivad käia lasteaias ja koolis ning tulevikus tööl. Šunteerituid tuleb pidevalt jälgida võimaliku liikvori ringluse häire tekkimise avastamiseks. Mida varem häire avastatakse ja raviga kõrvaldatakse, seda parem on hilisem tulemus. Mida vanemaks laps saab, seda harvemaks jäävad šundi häired.

Ennetamine

Närvisüsteemi arenguhäirest tingitud hüdrotsefaalia teket ei ole päris kindlalt võimalik ära hoida, kuna täpset tekkepõhjust ei teata. Viimaste uuringute alusel arvatakse põhjus olevat foolhappe vaeguses loote kujunemise esimesel kuul. Tavalistes toiduainetes on foolhapet vähe, seepärast tehakse paljudes riikides närvisüsteemi arenguhäirete tekke ennetamiseks kõigile last soovivatele ja ootavatele naistele foolhappe profülaktikat. Tänu sellele on seal täheldatud närvisüsteemi arenguhäiretega vastsündinute arvu märgatavat langust.

Kasutatud kirjandus
http://www.lastehaigla.ee/mmc_1.htm
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
Medicina, “Neuroloogia taskuraamat”,