Väliskuulmekäigu põletik
Otitis externa (ld. k) External
otitis (ingl. k)
Selgitus Väliskuulmekäigu põletik on erinevatest
põhjustest tingitud mädane või mittemädane põletik, mis piirdub vaid
väliskõrvaga.
Ülevaade Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik,
keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm
kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.
Väliskuulmekäigu põletiku puhul on põletikust haaratud kogu kuulmekäik kas
tervikuna või osaliselt (kuulmekäigu välisava piirkond). Kuulmekile ja keskkõrv
on normis. Väliskuulmekäigu põletikku esineb sagedamini soojas ja
niiskes kliimas, meil suveperioodil. Haigus esineb igas
vanuses, võib olla ühe- või kahepoolne, äge
või krooniline, mädane või
mittemädane.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Mädast põletikku tekitavad bakterid, mittemädase
välikuulmekäigu põletiku põhjuseks võivad olla erinevad
nahahaigused (psoriaas, ekseem), seened.
Soodustavateks teguriteks on vee sattumine kõrva (nn. “ujuja
kõrv”), väliskuulmekäigu mikrotrauma (võõrkeha,
väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus,
allergia
(juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast
pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku).
Soe ja niiske keskkond väliskuulmekäigus on soodne bakterite jaoks, nad
hakkavad seal paljunema tekitades ägeda põletiku. Nahahaigused ja seened on
pigem kroonilise kuluga põletiku põhjustajaks. Mõnikord võib mittemädane põletik
minna üle mädaseks põletikuks.
Sümptomid ehk avaldumine
Ägedale mädasele põletikule on iseloomulik tugev valu ,
sügelus (väliskuulmekäigu ärritus) ning mädane/vesine
eritis kõrvast. Kogu väliskõrv on puudutamisel väga
tundlik. Kuulmise
langus tekib siis, kui põletiku tagajärjel tekkiv turse sulgeb
väliskuulmekäigu. Kroonilise põletiku puhul valu tavaliselt ei ole,
juhtivaks kaebuseks on sügelus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Bakterioloogiline külv mädast võidakse teha selleks, et
välja selgitada, millised mikroobid haigust põhjustavad.
Ravivõimalused
Kõigepealt on vajalik väliskuulmekäigu pidev puhastamine ja
hoolikas kuivatamine. Kõrva ei tohi lasta vett. Põhiline on
paikne ravi kõrvatilkadega, mis valitakse vastavalt
põletiku tekitajale. Bakteritest põhjustatud põletiku puhul kasutatakse
antibiootikumi (bakterite vastaseid) tilku, seenpõletiku
puhul antimükootilisi (seentevastaseid) tilku (Pevaryl,
Otomize). Ravikuuri kestus on 7 –14 päeva. Turset ja sügelust
leevendavad kõige paremini kortikosteroidi tilgad
(Elocon). Raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks
tablettravi antibiootikumidega (Ciprinol, Cefzil).
Prognoos
Adekvaatse ravi puhul reeglina täielik paranemine. Harvadel juhtudel,
õigeaegse ravi puudumisel võib äge mädane põletik levida ümbritsevatele
kudedele.
Ennetamine
Ennetamine on osaliselt võimalik, kui püüda vältida väliskuulmekäigu
mikrotraumasi ning võimalusel takistada vee sattumist kõrva (nt.
ujumisel).
Kasutatud kirjandus 1. Üldarsti käsiraamat.
Medidcina 1999 2. Korva-, nenä-, kurkkutautioppi ja foniatrian perusteet.
Korvatieto OY 1991 3. The Merc manual. 17th ed. 1999
|