Iileus

ka soolesulgus
Ileus (ld.k)
Ileus (intestinal obstruction) (ingl.k)

Seletus
Iileus ehk soolesulgus on seisund, mille puhul peen- või jämesool muutub soolesisule osaliselt või täielikult läbitamatuks. 

Ülevaade
Soolesulgus tekib sooles oleva mehaanilise takistuse või soole paralüüsi ehk liikumatuse tõttu, põhjustab kõhuvalu ja –puhitust ning võib vajada kirurgilist ravi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Soolesulgus võib olla mehaaniline, sellisel juhul on sooles takistus, millest soolesisu mööda ei pääse. Mehaanilist iileust ehk soolesulgust põhjustavad songad, liited, kasvajad, sapikivid, võõrkehad, volvulus ehk soole pöördumine ja sooleosade üksteise sisse sopistumine.

Strangulatsiooniks nimetatakse seisundit, mille korral sool on pöördunud sellisel viisil, et ka soolt varustavad veresooned on kokku surutud ja soole verevarustus lakkab.

Mittemehaaniline iileus on adünaamiline ehk paralüütiline või dünaamiline (harvaesinev). Adünaamiline ehk paralüütiline iileus tekib kui soole normaalne peristaltika ehk liikumine lakkab. Seda põhjustab infektsioon kõhuõõnes, soole verevarustuse häirumine, mõned ravimid, kõhuõõne operatsiooni järgne seisund ja ka teised haigused (näiteks kopsupõletik).

Soolesulgus tekib peensoolde või jämesoolde. Soolesulguse korral soolesisu ei liigu edasi, soolde koguneb palju gaasi ja vedelikku ning sool venitub välja.
Kui sooleseina verevarustus lakkab, siis koed hävivad ja tekib soole gangreen ehk kärbumine ning soolest levib infektsioon. Soolesulguse tagajärjel häirub organismi vedelikutaskaal ning võib tekkida šokk, mis võib olla eluohtlik.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse avaldumine sõltub ka soolesulguse asukohast.
Iseloomulikuks on kõhuvalu, mis võib olla hootine, iiveldus, oksendamine (okses võib olla väljheitemasse), kõhupuhitus ning see, et ei õnnestu roojamine ega gaaside väljutamine.

Peensoolesulguse korral on oksendamine väga tugev ja kui soolesulgus ei ole täielik, siis võib esineda kõhulahtisus (väljaheites võib olla verd).
Jämesoolesulguse puhul koguneb sooltesse rohkesti gaasi ja tekib tugev kõhupuhitus, sooletühjendamine ei õnnestu, pärasoolest ei välju gaasi ega väljaheidet, oksendamist ei pruugi esineda.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõhtu katsutakse ja kuulatakse.
Tehakse kõhu röntgenülesvõte, nähtavad on laienenud, vedeliku ja gaasiga täitunud soolelingud.
Lisaks võidakse põhjuse selgitamiseks teha soole röntgenkontrastuuring, kolonoskoopia ehk jämesoole uuring sondiga või kõhu kompuutertomograafiline uuring.
Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate määramiseks ja vedelikutasakaalu hindamiseks.

Ravivõimalused

Soolde viiakse nina kaudu peenike toru ehk nasogastraalsond, et sool tühjendada. 
Vedelikutasakaal korrigeeritakse veeni kaudse vedeliku asendamisega. Mittetäieliku soolesulguse puhul (paralüütiline iileus) võib seisund sellise raviga paraneda.
Teistel juhtudel on soolesulguse põhjuse kõrvaldamiseks vajalik kirurgiline ravi.

Prognoos

Prognoos sõltub soolesulguse põhjusest. Soolesulgus võib laheneda ka ilma operatiivse ravita, aga mõnikord on prognoos ka raviga halb. Soolesulgus võib korduvalt esineda, näiteks liidete korral.

Ennetamine

Enamasti ei ole soolesulgust võimalik ennetada. Mehaanilise soolesulguse kordumist saab ennetada põhjuse (liited, song) kõrvaldamisega operatsioonil.