Insult
ka
Ajurabandus Insultus (lad.k) Stroke (ingl.k)
Seletus Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte
ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa
piisavalt hapnikku ja toitaineid.
Ülevaade Eristatakse kolme insuldi alaliiki:
ajuinfarkt, ajusisene verevalandus ja
subarahnoidaalne verevalandus. Enamikus tööstusriikides on
insult väga sagedasti esinev haigus. Olulisemad insuldi riskitegurid on
kõrge vanus, sugu ja ebatervislik eluviis, tihti ka kõrge vererõhk, suur vere
kolesteroolisisaldus ja ka elukeskkonnaga seotud tegurid. Mõjusamaks
riskifaktoriks peetakse vanust – insult tabab valdavalt vanemaealisi. Statistika
andmetel on 75–84-aastastel risk insulti põdeda 25 korda suurem kui
45-54-aastastel. Umbes kolmveerandil juhtudest haigestuvad surmaga lõppevasse
insulti üle 65-aastased inimesed. Eestis on iga 100000 elaniku kohta aastas 200
insuldi juhtu, millest ligi 80% moodustavad trombide või embolite tekitatud
ajuinfarktid ja umbes 20% langeb ajuverevalumite arvele. Surmapõhjuste seas on
insult Eestis kolmandal kohal (südameinfarkti ja vähktõve
järel).
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse teha ja
miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Üldiselt seostatakse insuldi tekkimist ebatervisliku eluviisi
ja toitumise ning vanusega. Insuldi kordumise riski tõttu tuleks insulti
läbipõdenul muuta oma elulaadi (piirata alkoholi tarbimist, lõpetada
suitsetamine, jälgida kehakaalu, tegeleda tervisespordiga). Insulti seostatakse
ka kõrge vererõhu, suure kolesterooli sisaldusega veres ja elukeskkonnaga.
Arvatakse, et on olemas ka seos insuldi ja suhkruhaiguse vahel. Haigus tabab
valdavalt vanemaealisi.
Erinevatel insuldi vormidel on mõnevõrra erinevad
tekkepõhjused:
1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib
veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine
e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge
vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib
veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt
verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest).
Embolid pärinevad südamest, kui inimene põeb mõnda südamehaigust, või ka kaela
suurtest arteritest.
2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri
lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi
ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk.
3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb
kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk
aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse.
Sellele seisundile iseloomulikke sümptomeid (äkki tekkinud väga tugev peavalu,
teadvushäire) suudavad arstid teistest insuldi liikidest üldiselt kiiresti
eristada.
Sümptomid ehk avaldumine
Insuldi sümptomid on indiviiditi erinevad. Nad sõltuvad
peamiselt insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ajus ning üldisest
tervislikust seisundist.
Tavaliselt algab insult äkki (tihti une pealt, tugitoolis
istudes).
Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos
samapoolsete näolihaste halvatusega - kõige selgemini on näha suunurga
allavajumist (ühe ajupoolkera kahjustusel tekivad sümptomid vastaskehapooles).
Sageli kaasneb insuldiga kõnehäire e. afaasia (inimesel on
raske rääkida või teiste kõnest aru saada), neelamis- ja nägemishäire
(topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või mõlemas silmas).
Peaaegu alati koos mõne eelneva sümptomiga (mitte kunagi üksi)
tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, tasakaaluhäired, pearinglus,
rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired (inimene võib olla täiesti
kontaktitu või väga uimane), peavalu.
Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse teha ja
miks
Kõige esimene asi, mida saab teha on inimese üldise seisundi
hindamine - tema reageerimine käsklustele, halvatuse esmase ulatuse hindamine,
liigutuste ja jõu hindamine, pulsi ja vererõhu mõõtmine - sellest oleneb esmase
abi taktika.
Insuldi diagnoosimisel on levinumaks meetodiks
kompuutertomograafia (CT), mis annab olulist teavet kahjustuse lokalisatsioonist
ja suurusest. Täpse informatsiooni saamiseks viiakse uuring läbi umbes nädal
pärast sümptomite algust. Mõningatel juhtudel tuleks kaaluda konsulteerimist
kardioloogiga ja südame ultraheliuuringu vajalikkust.
Ravivõimalused
Kohe pärast haigestumist tuleb alustada taastusraviga, mille
eesmärgiks on iseseisvuse saavutamine oma igapäevastes toimingutes. Mõned
oskused tuleb uuesti õppida, vahel on vajalik omandada täiesti uusi oskusi,
lisaks leida võimalusi ja abivahendeid, et oma puudega elus toime tulla. Haiglas
tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka
tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Hiljem võtab ravimise üle perearst.
Hetkel ei ole teada ühtegi ravimit, mis suudaks närvirakku
kahjustuse eest kaitsta. Ravi on peamiselt suunatud põhihaiguse (kõrge vererõhk,
südamehaigused, suhkrutõbi jne.) kontrolli all hoidmisele ning tüsistuste
vältimisele. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus.
Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste
vältimisel.
Kirurgilise ravi vajalikkuse otsustab neurokirurg. Ajusisese
verevalanduse korral rakendatakse kirurgilist ravi väga harva, kuid aju
aneurüsmi korral on see oluliseks ravimeetodiks.
Prognoos
Insuldi tõsidust näitab statistika, mille põhjal ühe kuu
jooksul pärast haigestumist lõpeb surmaga 17-34% esmastest insuldijuhtudest ja
ühe aasta jooksul sureb umbes 40% haigestunuist. ⅓ haigestunuid väljub esimesest
haigushoost kahjustusteta, ⅓ jäävad kogu eluks kerged kahjustused ja ⅓ rasked
kahjustused.
Paranemise aste, ulatus ja kiirus on väga erinevad. Esimestel
nädalatel on paranemine tavaliselt kiirem, hiljem võib sümptomite vähenemise
tempo aeglustuda. Paranemine on pikaajaline ja järkjärguline protsess ning
seetõttu on oluline varuda kannatust. Insuldi kordumise riski on võimalik
langetada elustiili muudatusega. Selleks tuleks piirata alkoholitarbimist,
lõpetada suitsetamine, jälgida kehakaalu ja muuta toitumusharjumusi. Soovitatav
on mõõdukas kehaline koormus.
Ennetamine
Ennetamisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu tervislikele
eluviisidele. Tuleks loobuda rasvastest ja suure soolasisaldusega toitudest,
piirata alkoholitarbimist, lõpetada suitsetamine ja tegeleda spordiga. Kõrge
vererõhu korral on oluline selle alandamine, samuti tuleks jälgida kolesterooli
ja veresuhkru taset veres ja hoiduda stressist.
Kasutatud kirjandus
“Üldarsti käsiraamat 2 “ 1996 R.Saarma “Insuldijärgne taastusravi”
1999 J.Kõrv, M. Roose, A.-E.Kaasik “Ajuinsult: meditsiiniline ja sotsiaalne
probleem” eesti Arst, 1995; 6: 515-522 “Mis on insult?”
voldik “Neuroloogia taskuraamat” 1997 Lewis P.Rowland “Merritt´s Textbook
of Neurology” 9th. Ed. 1995
Inimene.ee Aprill 2001
|