Iiveldus

Nausea, fastidium (lad. k.)
Nausea (ingl. k.)

Ülevaade
Iiveldust võib esineda väga paljude haiguste korral.
Sageli järgneb iiveldusele oksendamine. Iiveldustunne võib tekkida seedetrakti, sisekõrvas tasakaaluelundi või ajus oksekeskuse ärritusel.

Tekkemehhanismid

Lastel ja vanuritel võib iiveldus olla mitmete tavaliste bakternakkuste esimeseks sümptomiks (kõrvapõletik, kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon).

Üsna sage iivelduse põhjus naistel on rasedusaegne hormoonide tasakaalu muutus. Tavaliselt esineb iiveldushoogusid hommikuti, raskus ning kestvus on erinev. Tavaliselt lõpevad need 12.-16. rasedusnädalal.

Iivelduse esinemine koos pearinglusega võib olla tingitud sisekõrva ärritusest.

Kui kõht on lahti ning iiveldab, siis võib olla tegemist gastroenteriidiga ehk mao-ja peensoole põletikuga (kõhugripp), hüpolaktaasiaga, soolenakkusega.

Sageli kaasneb iiveldusega kõhuvalu. Sel juhul võib põhjuseks olla gastriit ehk maopõletik, mao- või kasteistsõrmiksoolehaavand, pimesoolepõletik, pankreatiit, peritoniit ehk kõhukelmepõletik. Sapikivitõve korral esinevad järsud väga tugevad valusööstud ehk koolikud.

Iiveldus võib olla tingitud funktsionaalsest düspepsiast — kõhuvaevused (iiveldus, täiskõhutunne, kõhuvalu), mis on kestnud üle 4 nädala ning mille põhjuseks ei ole ükski konkreetne haigus.

Iiveldust võib põhjustada ka südamelihase infarkt, kuid sel juhul kaasneb tugev valu rinnus.

Iivelduse põhjuseks võib olla päikesepiste, mis tekib päikesekiirguse otsesest mõjust katmata peale, eriti kukla piirkonda. Lisaks iiveldusele võib olla virvendus silmade ees, peavalu, peapööritus.

Aju kestade vahele tekkinud hematoomid ja peaajukasvajad põhjustades koljusisese rõhu tõusu, võivad ärritada oksekeskust ajus, mis põhjustab iiveldust ning oksendamist.

Sagedasemad põhjused

• Düspepsia
• Mao-, kaksteistsõrmiksoolehaavand
• Gastroenteriit (kõhugripp)
• Laktoositalumatus
• Soolenakkused: salmonelloos, shigelloos, hepatiit, lamblioos, trihhinelloos jt.
• Sapikivitõbi
• Pankreatiit
• Soolesulgus
• Pimesoolepõletik
• Peritoniit
• Anoreksia
• Buliimia
• Rasedus
• Hüpoglükeemia
• Ülekuumenemine (päikesepiste)
• Suurenenud koljusisene rõhk, aju hematoom
• Ajuvereringehäired, migreen
• Ajukelmepõletik
• Mürgistused (alkohol, narkootikumid, toidumürgistus)
• Ravimid (erütromütsiin, tetratsükliin, tsütostaatikumid)
• Sisekõrvaärritusest tingitud (kõrvapõletik, Meniere tõbi, merehaigus)
• Äge südamelihase infarkt

Haruldasemad põhjused

• Glaukoom
• Tugev psüühiline erutus
• Seedetrakti kasvaja

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada
• millega seoses iiveldus on tekkinud (söök, jook, rasedus, ravimid)
• kas järgnes oksendamine
• millised olid oksemassid (toiduosised, sapisegune okse, “kohvipaksutaoline” jne)
• kas on esmakordselt tekkinud või pikemaajaline probleem
• millised enesetunde muutused veel kaasnesid (palavik, peavalu, pearinglus, kõhuvalu, kõhulahtisus jne).
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Koduse ravi võimalused

Kui iiveldus on alkoholi liigtarbimisest, on probleem ajutine ning tavaliselt piisab väljamagamisest.
Kui iiveldus esineb koos kõhulahtisusega ja palavikuga ning on tõenäoliselt tingitud gastroenteriidist ehk nn kõhugripist, on soovitav palju magada, vajadusel tarvitada palavikku alandavaid ravimeid (aspiriin, paratsetamool), juua palju (näiteks kummeliteel on seedetrakti rahustav toime).
Kui iiveldus võib olla tekkinud mõnest toiduainest, ärge seda enam tarbige.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• iiveldusega kaasneb tugev kõhuvalu
• iiveldusega kaasneb pearinglus
• iiveldusega kaasneb peavalu, mis ei möödu ühe-kahe päeva jooksul
• iiveldusega kaasneb pigistav valu rinnus
• iiveldus esineb juba pikemat aega
• esineb kaalulangust
• seostad iivelduse teket mõne ravimiga