Ilmus Eesti Töötervishoiu värske number (nr 4, 2010)
Mida kõike töökeskkonnaspetsialist tegema peab ja missuguste omadustega inimene selles ametis läbi lööb, kirjutab Eesti Töötervishoiu detsembrinumbris inseneritaustaga Jaan Kiviall Tööinspektsioonist.
Scania Eesti töökeskkonna korralduses kasutatakse kontsernis arendatud kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Kui protsessis osalevad kõik töötajad, mõistavad nad tööohutuse ja töökeskkonna küsimuste olulisust.
Turvajalatsite puhul tuleb tööandjal kõigepealt töötajale selgitada, miks turvajalatsit vaja on. Tööjalatsite ostmiseks annavad näpunäiteid 15 aastat Eestis tööjalatseid müünud firma juht ning töötervishoiuarst. Iga töötaja peaks saama just tema töö ohutegureid arvestavad ja talle parajad tööjalatsid, sama paari ei tohiks erinevad töötajad kanda.
Lenduri ja stjuardessi elukutsest räägivad Estonian Airi töötajad.
Keevitaja, kosmeetik, jootja ja keemik – kõigi nelja haigus või allergia ilmnes kemikaalide hiiliva mõju tagajärjel. Kemikaalide mõjust erinevates tegevusvaldkondades kirjutab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse vanemarst Tiiu Kihva.
Ülekoormuse tekkest ja taastumise võimalustest kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Ann Tamm.
Kutseriskide ülevaateid mahtus seekord ajakirja kaks: elektrikute ja ajakirjanike terviseriskid.
Tööpsühholoog Taimi Elenurm õpetab, kuidas ebameeldivat sõnumit talutavaks tõlkida ehk kuidas oma negatiivseid tundeid neutraalse sõnumina edastada.
Malle Toomiste
Eesti Töötervishoiu toimetaja
Sisujuht (nr 4, 2010)
Ülevaade
Töötervishoid on ühiskonna arengu indikaator. Hubert Kahn
Tartu Ülikoolile annetati teadusajakirja täielik kogu. Eda Merisalu
Läänemere-riikide esindajad kohtusid Tartus. Irma Nool, Kadri Laugen
Kindlustusmakse survestab ja -kaitse motiveerib. Malle Toomiste
Praktika
Õige tööjalats kaitseb jalgu ja pakub mugavust. Siiri Rebane
Milline on hea töökeskkonnaspetsialist? Jaan Kiviall
Tööhügieeniku kutsestandard jõuab finišisse. Hubert Kahn
Töökoht õhus – üksnes tervetele. Siiri Rebane
XII töötervishoiupäev
Töökeskkond
Meeskonnad peavad kadude jahti. Malle Toomiste
Keskastmejuhte rõhuvad töö kiirus ja intensiivsus. Raina Pihelgas
Riskianalüüsi ühtne juhend päästaks olukorra. Helina Maripuu
Tööpsühholoogia
Sõnade vägi. Sõna mõjub ja mõjutab. Taimi Elenurm
Töökiusamine kui nähtus. Eduard Viira
Töötaja tervis
Keemilised riskid töökeskkonnas. Tiiu Kihva
Ülekoormuse teke ja taastumise võimalused. Ann Tamm
Elektrikute terviseriskid. Ruudo Annus
Ajakirjaniku tööst tulenevad terviseriskid. Sirly Nagel, Eda Merisalu
Tegija luubi all
Ivar Raik: strateegia võimaldab olulisi eesmärke ellu viia
Oktoobris ilmunud Eesti Töötervishoiust saab lugeda eeskuju andvaid näiteid, kuidas tarkvaraarendusfirmas töötajast hoolitakse ning kuidas tootmisettevõte töötajaid koondas.
Terviserubriigis käsitletakse pikemalt tislerite kutseriske ja kontoritöötajate skeleti-lihasvalusid.
Kontoritöötajate uuringu teinud ergonoomikamagister Kristel Oha tõdeb, et skeleti-lihasvalude mõju töö tõhususele on seni alahinnatud. Uuringu järgi käivad inimesed kontoritööl ka siis, kui neil kael või alaselg valutab. Lisaks teeb autorile muret, et suurem osa kontoritöötajaid ei tunne ergonoomilisi tõdesid, mis aitaksid head tervist säilitada.
Alaseljavalude riskifaktoreid tööl tutvustab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse vanemarst-neuroloog Tiiu Kihva. Alaseljavalud tekivad tõenäosemalt raske füüsilise ja/või kummargil töö puhul, aga mõjutada võib ka näiteks mootorsõidukijuhi kestev istuv asend, üldvibratsioon, monotoonne töö, kiirustamine, tunnustuse puudus ja individuaalsed riskid (tervislik seisund, oskused jne). Jällegi on neid tervisehäireid võimalik ennetada, kui töökeskkond ohutuks kavandada ning tööd tehes inimorganismi võimeid arvestada.
Veel on värskes ajakirjas ülevaade, kuidas masule iseloomulikke psühholoogilisi ohutegureid nagu töösuhete ebakindlust, vastuolulisi nõudeid või suhteprobleeme vähendada.
Uudiste kõrvalt leiab ka maksuvabade töötervishoiukulutuste loetelu ning harjutusi pinges randmele.
Malle Toomiste,
Eesti Töötervishoiu toimetaja
Sisukord
Eesti Töötervishoid, nr 3, 2010
2 Tööandja võimalused tööstressi ennetada. Tiia E. Tammeleht
5 Töökeskkonnavolinikud ja -nõukogud ei jõua tegudeni. Keiu Rõa
7 Milleks meile töökeskkonnanõukogu? Heidi Vilu
9 Tervisekulutused: maha hääletatud ja kehtivad maksusoodustused. Malle Toomiste
12 Personalifilosoofia toetub töö ja isikliku elu tasakaalule. Karin Pauskar
14 Kutsehaigushüvitise maksmisest. Malle Toomiste
15 Töötervishoiuteenuse osutajate töö tervisestatistika peeglis. Mare Ruuge
21 Küünarnukk vedas alt. Malle Toomiste
25 Kuidas eetiliselt koondada? Ühe ettevõtte lugu. Piret Jaaks
27 Autoremonditöölised töötavad kontrollimata töökeskkonnas. Indrek Avi
30 Teabeleht. Töötegija kannab kiivrit põhjusega
32 EU-OSHA teabeleht nr 93. Töötervise edendamine: nõuanded tööandjatele
34 EU-OSHA teabeleht nr 94. Töötervise edendamine: nõuanded töötajatele
37 Akadeemilise personali tööstressorid. Mare Teichmann
43 Psühholoogilised ohutegurid masu ajal ning nende vähendamise võimalused. Taimi Elenurm
47 Skeleti-lihasvalud kontoritöötajatel. Kristel Oha
51 Alaseljavalud esinevad tööeas inimestel sageli. Tiiu Kihva
54 Sobivaid harjutusi tööpinges randmele. Piret Laur
56 Puidutolm ja teised tislerite kutsetöö terviseohud. Eduard Viira
61 Professor Naomi Loogna: Üritasime Soome malli panna. Malle Toomiste
Tööandja saab otseselt mõjutada vähemalt kolmandikku töötaja tööstressi teguritest, näiteks nõudmisi esitades, ülesandeid ja töötaja rolli täpselt selgitades või ülesannete täitmiseks piisavalt otsustamisõigust jättes, kirjutavad tööstressi uurijad Eesti Töötervishoiu juuninumbris. Universaalsed nõuanded tööstressi lahendamiseks ei toimi. Esimese asjana soovitavad tööstressi uuringu autorid alustada oma ettevõtte analüüsist, eestikeelsed küsimustikud selleks on olemas.
Paljud tööandjad aga ei tee ikka veel vahet, et töökeskkonnaspetsialist esindab tööandjat ja töökeskkonnavolinik töötajaid. Need on erinevad rollid. Ühtlasi on nüüd üle mõõdetud, kui palju kulutavad vähemalt viie töötajaga tööandjad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse peamiste kohustuste täitmiseks.
Jätkub küsitlus, mida saab töötervishoius vähese rahaga ära teha. Suurpesula AS Baltic Clean personalijuht ja töökeskkonnaspetsialist vastab, et kõik algab hoolivusest – oma tervise suhtes, teiste tervise suhtes.
Veel saab lugeda positiivse psühhokliima ergutavast toimest Inglismaa praktika näitel ning Eesti töötajate positiivsete emotsioonide allikatest rahvusvahelise uuringu põhjal.
Tartu Ülikooli arst-resident Ruudo Annus tutvustab põhjalikumalt koostelukkseppade terviseohte.
Ergonoomikamagister Kristel Oha soovitab kontoritöötajaid ohustavate skeleti-lihasvaevuste ennetusvõtteid, et vale tööasend või töökoha kujundus ei põhjustaks kutsehaigust.
Tööhügieeni magister Gültšara Tarmas arvustab Eesti töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat, kas Eesti suudab võetud eesmärke sihtides töökeskkonda parandada.
Vähese rahaga on võimalik inimestele selgitada, mismoodi töökeskkonna eri tegurid tervisele mõjuvad, soovitab töökeskkonnaspetsialist-hügieenik Kristel Viire Eesti Töötervishoiu detsembrinumbris (nr 4, 2009).
Tervisemõjud on ammendamatu teema, mis vajab staažikatele töötajatele aeg-ajalt värskelt meelde tuletamist ja uutele töötajatele põhjalikumat seletust. Teadlik töötaja oskab teha häid valikuid ja oma tervist hoida – selle kaudu toob töötaja kasu nii endale kui tööandjale.
Kutseriskide sarja jätkab ajakirjas töötervishoiuarst Jaanika Sass, kes kirjutab kirjakandjate terviseriskidest, nende mõjust tervisele ja sellest, kuidas neid ennetada.
Eesti Maaülikooli ergonoomikatudengid soovitavad raha lugevail tööandjail proovida ise koostada töökeskkonna riskianalüüsi (kui seda veel pole) ja osaleda tasuta töötervishoiuseminaridel.
Ettevõttes võivad töötervishoiu ja -ohutuse tegevuse planeerimisel järgmiseks perioodiks abiks olla ka Tervise Arengu Instituudi vahendatud tervisliku töökoha kujundamise hea tava Eesti näited ja töökohal toitlustamise rahvusvahelised näited.
Kuni ettevõtete omanikud toibutavad äriplaane, jätkab Eesti riik töötervishoiu ja -ohutuse edendamist Euroopa Sotsiaalfondi raha toel. Riikliku tegevuse aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2009–2013, mida detsembrinumbris tutvustab Mari Tupits sotsiaalministeeriumist.
Neli korda aastas ilmuv Eesti Töötervishoid on Eesti ainus tööohutuse ja töötervishoiu ajakiri, millest tööandjad ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesed saavad infot seaduste ja nõuete kohta, leiavad uusi ideid, harjutuste juhendeid ja kasulikke näiteid.
Ajakirja saab tellida veebiaadressil www.tootervishoid.ee või telefonil 659 9803. Aastatellimuse hind firmale on 449 krooni, eraisikule 149 krooni.
Eesti Töötervishoid,
toimetaja Malle Toomiste
malle@legeartis.ee
Mahukas ajakiri Eesti Töötervishoid jõuab lugejateni 4 korda aastas – märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris. 2009. aasta on alanud tööandjatele ja töötajatele raskelt ning olukorrale ei prognoosita niipea leevendust. Eluvõimelised on ettevõtted, kus suudetakse ka kitsastes oludes panustada töötajate koolitusse, leida kulutõhusaid, kuid vahvaid lahendusi töökohtade arendamiseks ja säilitada hea mikrokliima. Pöörame peatähelepanu sellele, et leiaksid ajakirjast hulgaliselt praktilisi nõuandeid, mida nüüd ja kohe oma töökahal rakendada.
Igapäevane töö nõuab sageli sundasendeid, millega keha ise toime tulla ei oska. DVD-l ja raamatus on spetsiaalsed harjutused ja enesemassaaživõtted vereringe taastamiseks ja lihaste lõõgastamiseks.
Eesti Töötervishoid 4/2010
Ilmus Eesti Töötervishoiu värske number (nr 4, 2010)
Mida kõike töökeskkonnaspetsialist tegema peab ja missuguste omadustega inimene selles ametis läbi lööb, kirjutab Eesti Töötervishoiu detsembrinumbris inseneritaustaga Jaan Kiviall Tööinspektsioonist.
Scania Eesti töökeskkonna korralduses kasutatakse kontsernis arendatud kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Kui protsessis osalevad kõik töötajad, mõistavad nad tööohutuse ja töökeskkonna küsimuste olulisust.
Turvajalatsite puhul tuleb tööandjal kõigepealt töötajale selgitada, miks turvajalatsit vaja on. Tööjalatsite ostmiseks annavad näpunäiteid 15 aastat Eestis tööjalatseid müünud firma juht ning töötervishoiuarst. Iga töötaja peaks saama just tema töö ohutegureid arvestavad ja talle parajad tööjalatsid, sama paari ei tohiks erinevad töötajad kanda.
Lenduri ja stjuardessi elukutsest räägivad Estonian Airi töötajad.
Keevitaja, kosmeetik, jootja ja keemik – kõigi nelja haigus või allergia ilmnes kemikaalide hiiliva mõju tagajärjel. Kemikaalide mõjust erinevates tegevusvaldkondades kirjutab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse vanemarst Tiiu Kihva.
Ülekoormuse tekkest ja taastumise võimalustest kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Ann Tamm.
Kutseriskide ülevaateid mahtus seekord ajakirja kaks: elektrikute ja ajakirjanike terviseriskid.
Tööpsühholoog Taimi Elenurm õpetab, kuidas ebameeldivat sõnumit talutavaks tõlkida ehk kuidas oma negatiivseid tundeid neutraalse sõnumina edastada.
Malle Toomiste
Eesti Töötervishoiu toimetaja
Sisujuht (nr 4, 2010)
Ülevaade
Töötervishoid on ühiskonna arengu indikaator. Hubert Kahn
Tartu Ülikoolile annetati teadusajakirja täielik kogu. Eda Merisalu
Läänemere-riikide esindajad kohtusid Tartus. Irma Nool, Kadri Laugen
Kindlustusmakse survestab ja -kaitse motiveerib. Malle Toomiste
Praktika
Õige tööjalats kaitseb jalgu ja pakub mugavust. Siiri Rebane
Milline on hea töökeskkonnaspetsialist? Jaan Kiviall
Tööhügieeniku kutsestandard jõuab finišisse. Hubert Kahn
Töökoht õhus – üksnes tervetele. Siiri Rebane
XII töötervishoiupäev
Töökeskkond
Meeskonnad peavad kadude jahti. Malle Toomiste
Keskastmejuhte rõhuvad töö kiirus ja intensiivsus. Raina Pihelgas
Riskianalüüsi ühtne juhend päästaks olukorra. Helina Maripuu
Tööpsühholoogia
Sõnade vägi. Sõna mõjub ja mõjutab. Taimi Elenurm
Töökiusamine kui nähtus. Eduard Viira
Töötaja tervis
Keemilised riskid töökeskkonnas. Tiiu Kihva
Ülekoormuse teke ja taastumise võimalused. Ann Tamm
Elektrikute terviseriskid. Ruudo Annus
Ajakirjaniku tööst tulenevad terviseriskid. Sirly Nagel, Eda Merisalu
Tegija luubi all
Ivar Raik: strateegia võimaldab olulisi eesmärke ellu viia
Varia
Info, lugeja küsib.
Eesti Töötervishoid 3/2010
Ilmus Eesti Töötervishoiu uus number (nr 3, 2010)
Oktoobris ilmunud Eesti Töötervishoiust saab lugeda eeskuju andvaid näiteid, kuidas tarkvaraarendusfirmas töötajast hoolitakse ning kuidas tootmisettevõte töötajaid koondas.
Terviserubriigis käsitletakse pikemalt tislerite kutseriske ja kontoritöötajate skeleti-lihasvalusid.
Kontoritöötajate uuringu teinud ergonoomikamagister Kristel Oha tõdeb, et skeleti-lihasvalude mõju töö tõhususele on seni alahinnatud. Uuringu järgi käivad inimesed kontoritööl ka siis, kui neil kael või alaselg valutab. Lisaks teeb autorile muret, et suurem osa kontoritöötajaid ei tunne ergonoomilisi tõdesid, mis aitaksid head tervist säilitada.
Alaseljavalude riskifaktoreid tööl tutvustab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse vanemarst-neuroloog Tiiu Kihva. Alaseljavalud tekivad tõenäosemalt raske füüsilise ja/või kummargil töö puhul, aga mõjutada võib ka näiteks mootorsõidukijuhi kestev istuv asend, üldvibratsioon, monotoonne töö, kiirustamine, tunnustuse puudus ja individuaalsed riskid (tervislik seisund, oskused jne). Jällegi on neid tervisehäireid võimalik ennetada, kui töökeskkond ohutuks kavandada ning tööd tehes inimorganismi võimeid arvestada.
Veel on värskes ajakirjas ülevaade, kuidas masule iseloomulikke psühholoogilisi ohutegureid nagu töösuhete ebakindlust, vastuolulisi nõudeid või suhteprobleeme vähendada.
Uudiste kõrvalt leiab ka maksuvabade töötervishoiukulutuste loetelu ning harjutusi pinges randmele.
Malle Toomiste,
Eesti Töötervishoiu toimetaja
Sisukord
Eesti Töötervishoid, nr 3, 2010
2 Tööandja võimalused tööstressi ennetada. Tiia E. Tammeleht
5 Töökeskkonnavolinikud ja -nõukogud ei jõua tegudeni. Keiu Rõa
7 Milleks meile töökeskkonnanõukogu? Heidi Vilu
9 Tervisekulutused: maha hääletatud ja kehtivad maksusoodustused. Malle Toomiste
12 Personalifilosoofia toetub töö ja isikliku elu tasakaalule. Karin Pauskar
14 Kutsehaigushüvitise maksmisest. Malle Toomiste
15 Töötervishoiuteenuse osutajate töö tervisestatistika peeglis. Mare Ruuge
21 Küünarnukk vedas alt. Malle Toomiste
25 Kuidas eetiliselt koondada? Ühe ettevõtte lugu. Piret Jaaks
27 Autoremonditöölised töötavad kontrollimata töökeskkonnas. Indrek Avi
30 Teabeleht. Töötegija kannab kiivrit põhjusega
32 EU-OSHA teabeleht nr 93. Töötervise edendamine: nõuanded tööandjatele
34 EU-OSHA teabeleht nr 94. Töötervise edendamine: nõuanded töötajatele
37 Akadeemilise personali tööstressorid. Mare Teichmann
43 Psühholoogilised ohutegurid masu ajal ning nende vähendamise võimalused. Taimi Elenurm
47 Skeleti-lihasvalud kontoritöötajatel. Kristel Oha
51 Alaseljavalud esinevad tööeas inimestel sageli. Tiiu Kihva
54 Sobivaid harjutusi tööpinges randmele. Piret Laur
56 Puidutolm ja teised tislerite kutsetöö terviseohud. Eduard Viira
61 Professor Naomi Loogna: Üritasime Soome malli panna. Malle Toomiste
Eesti Töötervishoid (2/2010)
Eesti Töötervishoid õhutab tegutsema
Tööandja saab otseselt mõjutada vähemalt kolmandikku töötaja tööstressi teguritest, näiteks nõudmisi esitades, ülesandeid ja töötaja rolli täpselt selgitades või ülesannete täitmiseks piisavalt otsustamisõigust jättes, kirjutavad tööstressi uurijad Eesti Töötervishoiu juuninumbris. Universaalsed nõuanded tööstressi lahendamiseks ei toimi. Esimese asjana soovitavad tööstressi uuringu autorid alustada oma ettevõtte analüüsist, eestikeelsed küsimustikud selleks on olemas.
Paljud tööandjad aga ei tee ikka veel vahet, et töökeskkonnaspetsialist esindab tööandjat ja töökeskkonnavolinik töötajaid. Need on erinevad rollid. Ühtlasi on nüüd üle mõõdetud, kui palju kulutavad vähemalt viie töötajaga tööandjad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse peamiste kohustuste täitmiseks.
Jätkub küsitlus, mida saab töötervishoius vähese rahaga ära teha. Suurpesula AS Baltic Clean personalijuht ja töökeskkonnaspetsialist vastab, et kõik algab hoolivusest – oma tervise suhtes, teiste tervise suhtes.
Veel saab lugeda positiivse psühhokliima ergutavast toimest Inglismaa praktika näitel ning Eesti töötajate positiivsete emotsioonide allikatest rahvusvahelise uuringu põhjal.
Tartu Ülikooli arst-resident Ruudo Annus tutvustab põhjalikumalt koostelukkseppade terviseohte.
Ergonoomikamagister Kristel Oha soovitab kontoritöötajaid ohustavate skeleti-lihasvaevuste ennetusvõtteid, et vale tööasend või töökoha kujundus ei põhjustaks kutsehaigust.
Tööhügieeni magister Gültšara Tarmas arvustab Eesti töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat, kas Eesti suudab võetud eesmärke sihtides töökeskkonda parandada.
toimetaja Malle Toomiste
Eesti Töötervishoid (1/2010)
Eesti Töötervishoid (4/2009)
Eesti Töötervishoid näitab kokkuhoiuvõtteid
Vähese rahaga on võimalik inimestele selgitada, mismoodi töökeskkonna eri tegurid tervisele mõjuvad, soovitab töökeskkonnaspetsialist-hügieenik Kristel Viire Eesti Töötervishoiu detsembrinumbris (nr 4, 2009).
Tervisemõjud on ammendamatu teema, mis vajab staažikatele töötajatele aeg-ajalt värskelt meelde tuletamist ja uutele töötajatele põhjalikumat seletust. Teadlik töötaja oskab teha häid valikuid ja oma tervist hoida – selle kaudu toob töötaja kasu nii endale kui tööandjale.
Kutseriskide sarja jätkab ajakirjas töötervishoiuarst Jaanika Sass, kes kirjutab kirjakandjate terviseriskidest, nende mõjust tervisele ja sellest, kuidas neid ennetada.
Eesti Maaülikooli ergonoomikatudengid soovitavad raha lugevail tööandjail proovida ise koostada töökeskkonna riskianalüüsi (kui seda veel pole) ja osaleda tasuta töötervishoiuseminaridel.
Ettevõttes võivad töötervishoiu ja -ohutuse tegevuse planeerimisel järgmiseks perioodiks abiks olla ka Tervise Arengu Instituudi vahendatud tervisliku töökoha kujundamise hea tava Eesti näited ja töökohal toitlustamise rahvusvahelised näited.
Kuni ettevõtete omanikud toibutavad äriplaane, jätkab Eesti riik töötervishoiu ja -ohutuse edendamist Euroopa Sotsiaalfondi raha toel. Riikliku tegevuse aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2009–2013, mida detsembrinumbris tutvustab Mari Tupits sotsiaalministeeriumist.
Neli korda aastas ilmuv Eesti Töötervishoid on Eesti ainus tööohutuse ja töötervishoiu ajakiri, millest tööandjad ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesed saavad infot seaduste ja nõuete kohta, leiavad uusi ideid, harjutuste juhendeid ja kasulikke näiteid.
Ajakirja saab tellida veebiaadressil www.tootervishoid.ee või telefonil 659 9803. Aastatellimuse hind firmale on 449 krooni, eraisikule 149 krooni.
Eesti Töötervishoid,
toimetaja Malle Toomiste
malle@legeartis.ee
Eesti Töötervishoid (3/2009)
Ajakiri Eesti Töötervishoid ilmub 4 korda aastas ja sisaldab 64 lehekülge ainult kasulikku infot.
Eesti Töötervishoid (2/2009)
Ajakiri Eesti Töötervishoid ilmub 4 korda aastas ja sisaldab 64 lehekülge ainult kasulikku infot.
Eesti Töötervishoid (1/2009)
Mahukas ajakiri Eesti Töötervishoid jõuab lugejateni 4 korda aastas – märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris. 2009. aasta on alanud tööandjatele ja töötajatele raskelt ning olukorrale ei prognoosita niipea leevendust. Eluvõimelised on ettevõtted, kus suudetakse ka kitsastes oludes panustada töötajate koolitusse, leida kulutõhusaid, kuid vahvaid lahendusi töökohtade arendamiseks ja säilitada hea mikrokliima. Pöörame peatähelepanu sellele, et leiaksid ajakirjast hulgaliselt praktilisi nõuandeid, mida nüüd ja kohe oma töökahal rakendada.
DVD ja harjutustik tööpingete leevendamiseks
Igapäevane töö nõuab sageli sundasendeid, millega keha ise toime tulla ei oska. DVD-l ja raamatus on spetsiaalsed harjutused ja enesemassaaživõtted vereringe taastamiseks ja lihaste lõõgastamiseks.
Eesti Töötervishoid (4/2008)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2008-4_ET_veeb_03c.pdf
Eesti Töötervishoid (3/2008)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2008-3_ET_58e.pdf
Eesti Töötervishoid (2/2008)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2008-2_ET_151.pdf
Eesti Töötervishoid (1/2008)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2008-1_ET_69f.pdf
Eesti Töötervishoid (4/2007)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2007-4_ET_148.pdf
Eesti Töötervishoid (3/2007)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
ET_2007-3_lk1-31_6d6.pdf
ET_2007-3_lk32-65_46c.pdf
Eesti Töötervishoid (2/2007)
ET_2007-2_lk1-10_99f.pdf
ET_2007-2_lk11-16_090.pdf
ET_2007-2_lk17-24_b56.pdf
ET_2007-2_lk25-28_4e1.pdf
ET_2007-2_lk29-34_8fa.pdf
ET_2007-2_lk35-38_62f.pdf
ET_2007-2_lk39-44_00a.pdf
ET_2007-2_lk45-65_45d.pdf
Eesti Töötervishoid (4/2006)
ET_2006-4_lk4-21_2fd.pdf
ET_2006-4_lk25-42_2af.pdf
ET_2006-4_lk43-55_1aa.pdf
Eesti Töötervishoid (1/2006)
Eesti Töötervishoid (4/2005)
Vanamad ajakirjad nüüd veebis kättesaadavad! Lugemiseks kliki palun alloleval failil.
2005-4_ET_256.pdf