Eakatele

Kui tuleb juttu inimese vananemisest, võiks arvata, et meditsiini edusammud, vitamiinid, hormoonid ja antioksüdandid aitavad meil elada järjest kauem, kasvõi 150-aastaseks. Paraku see ei ole nii. Kuigi inimese eluiga on 20. sajandi jooksul kõvasti kasvanud, on lagi peagi kätte jõudmas, ütles Illinoisi ülikooli rahvatervise kooli professor Jay Olshansky, kelle uurimus avaldati ajakirjas Science.

Kuigi inimgenoomi kaardistamisest peaks tulevikus olema kasu nii südamehaiguste, vähi kui Alzheimeri tõve ravis, on inimeste eluiga ka ilma geenialaste teadmisteta viimase sajandi jooksul pikenenud. Pika eluea saladusi vahendas terviseportaal WebMD online uudistes. “Tähtsaim on positiivne suhtumine,” ütles raamatu Living to 100: Lessons in Living to Your Maximum Potential at Any Age üks autoritest Margery Hutter Silver.

Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni (EGGA) läbiviidud Eesti eakate toimetuleku- ja terviseuuringust selgus, et ligi pooled eakad põevad uriinipidamatust, kuid vaid 8% on oma probleemiga pöördunud abi saamiseks perearsti poole. EGGA uuring kinnitas haiguse laia levikut – ligi pooled Eesti üle 65-aastased inimesed põevad inkontinentsust ehk uriinipidamatust.

Ristsõnad, sudokud, mängud, lugemine, meisterdamine, käsitöö, ka mõistlik aeg arvuti ees ja eelkõige vähem televiisorivaatamist – on suurepärane viis vaimu värskena hoidmiseks. Eelloetletud huvid hoiavad mälu ka vanemas eas vormis. Sellise tulemuseni jõudsid Mayo kliiniku teadlased Rochesteris (USA).

Mõõdukas sporditegemine on igas eas plussiks, kuid viimased uurimused näitavad, et eriti kasulik nägemise seisukohast on nn võhmasport. Vanainimesed, kes tahaksid ennetada raskeid silmahaigusi nagu katarakti (hallkaed) ja maakuli degeneratsiooni (nägemist hägustavaid silmapõhja muutusi), peaksid õhinal jooksusussid välja võtma.

Tuberkuloos on laialt levinud nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.

Kõige tervislikum on mitte kukkuda. Aga mida teha siis, kui see ikkagi juhtub ja saame viga? Talvel kukutakse tavaliselt rohkem kui muidu, kuid süüdi pole alati ainult libe tee või tänav. Külmal ajal on inimesed paratamatult rohkem tubasemad ja liiguvad vähem kui suvel, sellepärast on keha kohmakam ega suuda nii kergesti libedal teel tasakaalu hoida.