Inimese elueal kasvuruumi kuni 15 aastat

Kui tuleb juttu inimese vananemisest, võiks arvata, et meditsiini edusammud, vitamiinid, hormoonid ja antioksüdandid aitavad meil elada järjest kauem, kasvõi 150-aastaseks. Paraku see ei ole nii.

Kuigi inimese eluiga on 20. sajandi jooksul kõvasti kasvanud, on lagi peagi kätte jõudmas, ütles Illinoisi ülikooli rahvatervise kooli professor Jay Olshansky, kelle uurimus avaldati ajakirjas Science.
“Kõik praegu elavad inimesed on ammu surnud selleks ajaks, kui keskmine eluiga kasvab 100 aastani – kui see üldse kunagi juhtub,” sõnas Olshansky. Tema ennustuste järgi kasvab keskmine eluiga 85-ni 2033. aastal Prantsusmaal, 2035. aastal Jaapanis ja 2182. aastal Ameerikas, seda muidugi juhul, kui praegune trend jätkub.

Haiguste väljajuurimine ei tee surematuks

Bioloogia seab inimkehale piirangud ega lase elueal enam palju pikeneda, selgitas California ülikooli anatoomia professor Leonard Hayflick. Enamus diskussioonist, mis tänapäeval vananemise üle käib, keskendub vanusega seotud haiguste, näiteks vähi, südamehaiguste ja insuldi väljajuurimisele. “Aga ka täiesti terve inimese koed on määratud vananema ja surema ning seda asjaolu on teadlased vähe uurinud,” tõdes Hayflick. “Isegi kui me kõrvaldame kõik praegused eakate surmapõhjused, ei pikeneks eluiga rohkem kui 15 aastat,” ütles ta. Teisisõnu, teatud vanuses inimese organid lihtsalt ütlevad üles.
Eestis on praegu keskmine eluiga naistel 76 ja meestel 65 aastat.