Mis on sinu suurimaks stressiallikaks tööl?
|
Üle 100-aastased avaldasid pikaealisuse saladusedKuigi inimgenoomi kaardistamisest peaks tulevikus olema kasu nii südamehaiguste, vähi kui Alzheimeri tõve ravis, on inimeste eluiga ka ilma geenialaste teadmisteta viimase sajandi jooksul pikenenud. Pika eluea saladusi vahendas terviseportaal WebMD online uudistes. “Tähtsaim on positiivne suhtumine,” ütles raamatu Living to 100: Lessons in Living to Your Maximum Potential at Any Age üks autoritest Margery Hutter Silver. Viie aasta jooksul intervjueeris ta koos Thomas J. Perls’iga rohkem kui 200 üle saja-aastast meest ja naist. Samuti küsitlesid nad 90. eluaastates inimesi.
Pika eluea saladused - 100-aastaseks elanud inimesed suudavad hästi stressiga toime tulla. “Nad on väga kohanemisvõimelised,” kinnitas Silver. “Nad tunnevad, et suudavad probleeme lahendada ja siis edasi liikuda. Neil on igati positiivne suhtumine. Isegi liikumisraskustega inimesed kinnitasid, et nad tulevad oma probleemidega ilusti toime. Halamisest on asi kaugel.” Vanurid ei pidanud aukartust äratavat vanust enda jaoks mingiks takistuseks. Pigem kasutasid nad hea meelega võimalusi ja eeliseid, mis nende jaoks varem kättesaadavad ei olnud. Lisaks ilmutasid üle saja-aastased inimesed kadestusväärset huumorimeelt.
- Mis toitumisse puutub, siis saja-aastaste seas ülekaalulisi ei olnud. “Aga nende menüü sisaldas kõike, seal oli palju rasvu ja süsivesikuid. Seega sõid nad toitu, millega olid harjunud juba lapsest saati. Kuid kuna paari generatsiooni tagune farmitööliste elu oli füüsiliselt aktiivsem, on ka nende ainevahetus teistsugune. Tänapäeva toitumisteadlased on üldiselt seda meelt, et kalorihulga kontrolli all hoidmine on vajalik ülekaalu vältimiseks ja vananemise aeglustamiseks.
- Sajandi-vanused inimesed on tõeliselt seltskondlikud ja sõbralikud inimesed, märkis Silver. “Nad ei ela isolatsioonis, neil on palju sugulasi ja sõpru. Seltskondlikud inimesed on üldiselt õnnelikumad ja toredamad. Ja kuna nad on sellised, siis koguneb nende ümber palju inimesi. Selline võrgustik toetab vanureid psühholoogiliselt ja siis, kui nad haigeks jäävad.
- Kõigil üle 100-aastastel inimestel oli midagi, mis andis nende elule mõtte. “Minult küsiti, kas need olid väga religioossed inimesed. Mõned olid, mõned mitte,” ütles Silver. “Mõni oli väga religiooni vastu, aga enamasti mingil kindlal põhjusel, näiteks üks oli eluaegne marksist. Tähtis on ikkagi see, et need inimesed tunnesid oma elu eesmärki ja mõtet.
LISA KOMMENTAAR:
|