Võimalus depressiooni raviks - kognitiiv-käitumisteraapia

Kujutage ette, et on hiline õhtutund. Te olete voodis ning kuulete maja alumisel korrusel mingit müra. Kui te mõtleks, et teie elamisse murtakse parajasti sisse, tunneksite te hirmu ja helistaksite politseisse. Kui te aga mõtleks, et see on te elukaaslane, kes tuleb jälle hilja koju, tunneks te pigem pahameelt ja püüaks leida seletust, miks ta nii teeb.

Kognitiiv-käitumisteraapia lähtubki sellest, et inimeste tegevus ja tunded ei sõltu otseselt mingist sündmusest, vaid sellest, kuidas inimene sündmust tõlgendab. Teraapia eesmärk on aidata inimesel muuta hinnangut iseenese ja maailma kohta realistlikumaks ning seeläbi vabaneda piinavatest tundmustest.

Esimesena hakkas mõtlemise mõju tunnetele, käitumisele ja kehalistele vaevustele lähemalt uurima Aron Beck, kes ongi kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia rajaja.

Automaatmõtted ja mõttemoonutused

Ebameeldiva sündmuse järel võivad hakata inimest “kummitama” automaatmõtted. Need on negatiivse sisuga – “jälle ma ei saanud hakkama” - ja peegeldavad olukorda moonutatult. Sageli on automaatmõtet raske ära tunda, sest see muutub kiiresti omaseks ja inimene hakkab seda ise uskuma.

Automaatmõte mõjutab eneseväärikust ja tundeid, tekitades hirmu, viha, masendust. Näiteks inimene, kes usub, et ta ei saanud jälle hakkama, jätab meelde vaid ebaõnnestumisi ega märka edu ning häid asju. Tagajärjeks on masendus ja alaväärsustunne.

Näide mõttemoonutuse kohta on suvaline järeldamine - järeldus tehakse ebapiisavate faktide põhjal või nende puudumisel. Mõttemoonutuse küüsis inimene järeldaks, kui keegi vaatab talle kurja näoga otsa, et teine inimene on tema peale vihane.

Teraapia käigus uued mõtteviisid

Kognitiivteraapias töötataksegi mõttemoonutustega, samuti sügavamate veendumuste ja uskumustega, näiteks “meeste peale ei maksa kunagi kindel olla”.

Teraapiasse tulnud inimesed arvavad, et nende mure seisneb mõnes sündmuses, kas siis lahutuses või töö- või positsiooni kaotuses. Mõni kurdab, et sõbrad-tuttavad käituvad tema suhtes inetult, mõni kaebab emotsioonide, näiteks ärevuse üle.

Teraapia käigus töötavad klient ja terapeut välja uued tajumustrid, mõtteviisid. Nii hakkab inimene iseennast ja oma häiret paremini mõistma. Pikapeale peaks muutuma mõtteviis, mida inimene oli varem eksimatuks pidanud.

Aitab paljude häirete puhul

Kognitiiv-käitumisteraapiast on abi selliste häirete puhul:

* Ärevusseisundid. Ärevushäirega inimestel ilmneb püsiv ärevus ka märgatava ohu puudumisel. Nad tajuvad oma mõtetes ja kujutlustes märkimisväärset ohtu mingil hetkel mingis olukorras. Ärevusseisund on näiteks paanikahoog, mis seisneb tugevas kartuses või ähvardava õnnetuse tunnetamises ning on seotud tugevate kehaliste aistingutega: hingetus, südamepekslemine, peapööritus, kuuma- ja külmahood. Ka lihtsalt ülemäärase ärevuse ja muretsemisega kaasneb rida kehalisi sümptomeid: lihaspinge, rahutus, kerge väsimine, iiveldus, kõhulahtisus.
* Hirmud. Lihthirmud – looma-, kõrguse- vm kartus. 

* Suhtlemishirmud – hirmud, mis tekivad kartusest kriitika, tõrjumise ja negatiivse hinnangu ees. Hirm suletud ruumi ees – välditakse olukordi, millest on raske pääseda või häda korral abi saada.
* Sundmõtted ja sundteod. Need on korduvad mõtted või kujutlused, mis ühetaolisena tungivad inimese teadvusesse. Oma olemuselt on nad vägivaldsed, nilbed või lihtsalt mõttetud ja rumalad ning häirivad inimest. Ehkki need mõtted on inimese jaoks tahtmatud ja vastumeelsed, tajub ta neid kui iseenda omasid ja püüab neid sageli edutult maha suruda.
Depressioon. Uurimused, mis on läbi viidud kognitiivteraapia ja antidepressantide mõju võrdlemiseks, on tõestanud, et kognitiivteraapia efektiivsus on võrdne antidepressantide omaga.
* Peavalud.
* Unetus.
* Kroonilised valud.
* Ärritunud soole sündroom.
* Hüpohondria ehk püsiv hõivatus ideest, et esineb mingi raske ja järjest süvenev kehaline haigus.
* Söömishäired - nii õgimine kui nälgimine.
* Seksi- ja abieluprobleemid.
* Isiksusehäired - sügavad ja püsivad käitumismallid, mille tõttu inimene reageerib ebaadekvaatselt ning mis segavad inimese igapäevaeluga toimetulekut.
* Psühhoos.
* Alkoholsõltuvus.
* Läbipõlemissündroom.
* Konfliktsituatsioonid ja nende lahendamine.
* Madal enesehinnang.

Petra Poolamets, psühhiaater