Inimene.ee

Mehe depressiooni mõjutavad geenid vähem

Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid.

Kui suur on selle haiguse tekkes pärilikkuse roll?

Katsed kaksikutega

Kuna depressiooni esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel, arvasid teadlased, et naiste puhul võib olla tegemist kaasasündinud haigusega (seda peaks küll kuidagi selgitama, muidu jääb mulje, et pooled naissoost persoonid on sünnist saati depressioonis).
Et võrrelda haiguse pärilikku iseloomu keskkonna mõjutustega, uurisid St. Louis’s, Chicago ja Austraalia teadlased haiguse esinemist kaksikutel. Geenide roll on haiguse tekkes oluline, kui depressioon avaldub mõlemal ühemunakaksikul, kellel on identsed geenid. Erimuna kaksikutel on ühised vaid pooled geenidest.

Selgus, et sagedased depressiooni põhjused nii naistel kui meestel olid sellised tugevad mõjutused, nagu lähedase surm ja töökaotus. Geneetilised tegurid mõjutasid rohkem naiste depressiooni ning seda sõltumata haiguse raskusastmest, ütles 1999. aastal avaldatud uurimuse juht, Washingtoni ülikooli psühhiaater Laura Bierut.

Ranged kriteeriumid

1980. aastate alguses registreeriti hulk Austraalia kaksikuid, kes olid tollal vähemalt 18-aastased, nn kaksikute registrisse.
1992-1993. aastal võeti 2685 paarist mõlema kaksikuga ühendust. Telefoni teel said uurimuse läbiviijad vastused küsimustele, mis puudutasid kaksikute vaimset tervist, meeleolu ja depressiooni. Keegi neist ei teadnud, kuidas tema kaksikõde või –vend vastas.
Uurimusest jäeti välja inimesed, kes kannatasid bipolaarse ehk maniakaalse depressiooni all. Alles jäi 2662 paari kaksikuid. Uurimusse kaasati need, kes olid kannatanud depressiooni all kasvõi korra elus vähemalt kahe nädala jooksul. Sellisele kriteeriumile vastas 24% meestest ja 31% naistest.
Lisaks neile lülitati uurimusse inimesed, kelle depressiivsed episoodid olid takistanud igapäevaseid toiminguid ja kes olid abi otsinud. Neid oli küsitletute seas 16% meestest ja 22% naistest.
Kõige kitsamale kriteeriumile, mis tähendas, et inimesel on esinenud kuus depressiooni sümptomit vähemalt kuue kuu jooksul, vastas 6% meestest ja 9% naistest.

Geenid versus keskkond

Uurides, kas depressioon ilmnes ainult ühel kaksikutest või mõlemal, said teadlased selgust haiguse pärilikkuse kohta - kui palju geenid depressiooni teket mõjutavad.
Geenid osutusid määravaks 36-44 % naistest ja vaid 1-24% meestest. Seega on meestel haigus ainult mõõdukalt perekondlik, mis tähendab, et neil loevad individuaalsed tegurid hoopis rohkem kui naistel.

Tulemused ei tähenda siiski, et meestel tekiks stressi-situatsioonis suurema tõenäosusega depressioon kui naistel. Ent kui mehel on depressioon, on see enamasti tekkinud pigem isiklike stressorite kui geneetiliste tegurite mõjul.
Selgus ka, et pärilikkuse roll on sarnane nii kerge kui raske depressiooniga inimeste hulgas. “Inimesed arvavad, et pärilikkus on määravam raske depressiooni korral,” ütles Bierut, “kuid me ei leidnud sellele kinnitust.”

Järgmisena plaanib sama teadlastegrupp uurida pärilikkuse osa alkoholismis, mida esineb meestel rohkem kui naistel. Nii loodavad nad tuua selgust ka alkoholismi ja depressiooni vahelistesse suhetesse.