Ureetra striktuur
ka ureetra kitsenemine; kusiti
kitsenemine Strictura urethrae (lad.k.) Urethral Stricture
(ingl.k.)
Selgitus Ureetra striktuur on ureetra ehk
kusiti valendiku ahenemine seoses ureetra enese või tema
ümbruse kudede armkoeliste muutustega.
Ülevaade Ureetra striktuur on sage haigus
meestel, kuid esineb väga harva naistel. Ureetra striktuur võib
olla tingitud põletikust, traumast või olla
kaasasündinud.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Põletikust tingitud striktuuridest on sage gonorröa ehk tripperi või mõne muu suguhaiguse
põdemise järgselt tekkiv striktuur. Striktuurist tingitud haigusnähud võivad
ilmneda mitmeid aastaid pärast suguteede põletiku põdemist. Põletikuline
striktuur võib tekkida ka pikka aega sees olnud kusepõie
kateeetri tõttu, võimalik on ka uretriidi ehk ureetra
põletiku järgne striktuur. Põletikulisi striktuure on kogu
ureetra pikkuses tavaliselt mitu. Traumaatilised
striktuurid tekivad pärast kusiti rebendit või vigastamist. Peamised
tekkepõhjused on kusitirebend, kusiti vigastus vaagnaluude murru korral, kusiti
vigastus meditsiiniliste protseduuride käigus (kusepõie kateteriseerimine,
tsüstoskoopia ehk kusepõie vaatlus spetsiaalse instrumendiga).
Kaasasündinud ureetrastriktuuri esineb suhteliselt harva.
Sümptomid ehk avaldumine
Ureetra striktuuri tunnus on uriinijoa muutumine. Vastavalt
striktuuri asukohale võib uriinijuga olla peenike ja tugev või jäme, kuid loid
ja väikese kaarega. Võib tekkida uriinijoa kahestumine.
Perioodiliselt võib uriini väljuda tilkadena. Iseloomulik
tunnus on järeltilkumine ehk uriini tilkumine pärast
urineerimise lõppu, olles tingitud uriini peetumisest striktuurijärgses
laienenud osas. Ureetra striktuuri tagajärjel tekkinud krooniline
prostatiit ehk eesnäärmepõletik võib põhjustada pidevat pakitsustunnet
ureetra piirkonnas.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Oluline on küsitlus varasemate kuse-suguteede põletike ja
traumade väljaselgitamiseks. Striktuuri asukoha ja ulatuse määramiseks
kasutatakse röntgenuuringut kontrastainega.
Samuti on võimalik striktuuri diagnoosida ka otsese vaatluse teel
tsüstoskoopia (ureetra ja kusepõie vaatlus spetsiaalse
instrumendiga) käigus.
Ravivõimalused
Väiksemate striktuuride raviks kasutatakse kusiti
bueerimist. See on kusiti mehaaniline
laiendamine järjest suurema diameetriga spetsiaalsete varraste abil.
Suuremate striktuuride korral on valikmeetodiks optiline
uretrotoomia ehk operatsioon mille käigus viiakse kusitisse
videokaameraga ühendatud instrument ja kitsenenud kohad lõigatakse lahti.
Operatsiooni on tavaliselt võimalik läbi viia spinaalanesteesias ehk nn.
seljasüstiga. Korduvate ja väga raskete striktuuride
korral võib vajalikuks osutuda lahtine operatsioon ehk
ureetra plastika, mille käigus eemaldatakse kogu armkude.
Prognoos
Prognoos on rahuldav, kuid striktuuride taasteke on sagedane. Pikka aega
ravita jäänud striktuurid põhjustavad komplikatsioone, mis muudavad ravi
keerulisemaks. Ravimata ureetra striktuur võib põhjustada uriini
retensiooni ehk uriini peetust, mis omakorda soodustab
paisu tekkimist neerudes, kroonilisi taastekkivaid kuseteede
põletikke ja prostatiiti ehk eesnäärme
põletikku. Samuti võivad pikaaegse ureetra striktuuri tagajärjel tekkida uurised
ehk lisaühendused ureetra valendiku ja naha vahele, ureetra piirkonna
mädapõletikud ja vahel harva ka ureetra vähk.
Ennetamine
Ennetamiseks on vaja vältida sugulisel teel levivaid infektsioone ja
suguelundite piirkonna traumasid.
Kasutatud kirjandus
1. Velgre T, Uroloogia Tallinn 1979 2. MacFarlane M T,
Urology 2nd ed. Williams&Wilkins 1995 3. Tanagho E A, Smiths
General Urology 15th ed. McGraw-Hill 2000
|