Unehäired

ka insomnia;
parasomnia
Somnia (lad.k.)
Somnia (ingl.k.)

Seletus
Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, une-ärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud).

Ülevaade
Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia, mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga.
Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel.
Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist.
Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus.
Unehäired segavad igapäevaelu – vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid), neuroloogilised või ainevahetuslikud häired.
Samuti tekitavad unehäireid mitmesugused ravimid ja nende väärtarvitus, alkohol, võõrutussümptomid ning hingamishäired.
Ka isiklikud probleemid ja kurnatus põhjustavad unehäireid.

Sümptomid ehk avaldumine

Unehäired avalduvad mitmeti.
Unehäirete all kannatajad kurdavad päevase väsimuse ja öise unetuse ning tukkumise või poolunega kaasnevate häirete üle.
Sageli esineb uneskäimist, öiseid hirmuhooge, painajalikke unenägusid, hammaste krigistamist, öist kusepidamatust, unehalvatusi (liikumisvõimetuse hood uinumisel või ärkamisel) ja uinutavaid hallutsinatsioone.
Paljude unehäiretega inimeste probleemiks on  norskamine. 

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel on väga tähtis unehäirete tegelike tekkepõhjuste väljaselgitamine. Oluline on teada, kas põhjusteks on mingi elundkonna haigused või mingid muud faktorid.
Diagnoosimise esimese etapina küsitletakse inimest - milline on öise une kvaliteet ja pikkus, kas esineb päevast väsimust ja unehalvatust.
Vajadusel peab hakkama pidama unepäevikut.
Seejärel võivad osutuda vajalikuks üldvere ja kilpnäärmehormoonide analüüs, elektrikardiogramm ja rindkere röntgenülesvõte. Need on põhilised uuringud, mille alusel saab hinnata unehäirete seost erinevate haigusseisunditega.
Lisaks eelnevatele uuringutele teostatakse vajaduse korral veel elektroentsefalograafia (EEG), mis näitab muutunud uinumisviisi ning MSLT-uuring (Multiple Sleep Latency Test), mis aitab hinnata päevaaegset väsimust.
Harvem kasutatakse väga spetsiifilisi une faaside ja kvaliteedi uuringuid - öise une polügraafiat, uneprofiili analüüsi ning videotelemeetriat.

Ravivõimalused

Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Kui see on nii, siis tuleks kõigepealt ravida unehäireid põhjustavat haigust ja alles hiljem (juhul kui unehäired püsivad) hakata tegelema spetsiaalselt unehäirete ravimisega.
Unehäireid on võimalik ravida farmakoteraapia abi (tablettravina). Selleks kasutatakse psühhostimulante ning antidepressante.
Olulisem kui farmakoteraapiline ravi on nn. unehügieeni parandamine: tuleb ärgata ja magama heita iga päev samal ajal; voodi olgu ainult magamiseks; kui und ei tule, siis tuleb tõusta 10 minuti jooksul pärast magamaminekut; hoiduda tuleks raskest kehalisest koormusest ja rohkest söömisest enne magamaheitmist; loobuda päevastest uinakutest; magamistuba ei tohi olla liiga külm ega liiga soe jms.

Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid tekitavate ravimite kasutamine.
Hingamisteede haigustest põhjustatud unehäirete puhul on tarvis vähendada kehakaalu, magada külili ning kanda hoolt, et ninahingamisteedes oleks positiivne rõhk, vajadusel rakendatakse pehmesuulae kirurgilist ravi, mis aitab vältida lõtvunud suulae tahavajumist une ajal ja norskamise teket.

Prognoos

Aastaid tagasi olid unehäired selline terviseprobleem, mille ravimiseks puudusid vajalikud teadmised. Tänapäeva meditsiin on aga niivõrd arenenud, et unehäirete efektiivne ravi on täiesti võimalik. Enamik unehäiretega inimesi saab oma probleemiga spetsialistide poole pöördudes tavaliselt abi, samas on unehäirete valdkonnas selliseid küsimusi, millele täpset vastust veel ei teata.

Ennetamine

Unehäretest hoidumiseks tuleks koostada kindel päevakava ja sellest ka kinni pidada. Lisaks sellele võiks piirata alkoholi tarbimist ja loobuda suitsetamisest.