Uneapnoe
ka uneaegne
hingamisseisak; norskamine Apnoe obstructiva (ld.
k) Obstuctive sleep apnea (ingl. k)
Selgitus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede
kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal.
Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis.
Ülevaade Obstruktiivne uneapnoe on tõsine hingamisteede
haigus, mis viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Obstruktiivset
uneapnoed esineb umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. Uneapnoe tekitab
tõsist töövõime langust.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks
norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise
tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille
tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel
lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks
muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed
kokku, põhjustades uneapnoe.
Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised
iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug,
ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite
tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid).
Sümptomid ehk avaldumine
Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une
ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad
üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed
unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu
(hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb
hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis
on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka
sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul
kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused
(hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe
tingimustes ainevahetus aeglustub).
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse spaatli abil
neelu. Polüsomnograafia on väga täpne uuring, mille käigus
registreeritakse andurite abil üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere
hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks,
et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on avardada kurgu piirkonda. Mittekirurgiline
raviga on mõnikord võimalik vähendada apnoede sagedust ja seega
pidurdada haiguse arengut. See hõlmab kaalu langetamist, püüda
magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili
asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti
alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed
sagenevad ja pikenevad.
Kirurgilise ravi võib jagada
neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi
väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), nina avardavateks
operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine),
lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga,
kasutatakse väga harva). On kasutusel veel ka mehhaaniline abivahend
(CPAP) magamise ajaks. Näole asetatakse une ajal mask, mille
kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed
lahti.
Prognoos
Õigeaegse ravi puhul prognoos hea. Ravimata juhtudel võivad tekkida teiste
elundite haigused (kõrge vererõhk, südamehaigused, ülekaal) ning halvemal juhul
lämbumine.
Ennetamine
Haigust pole võimalik ennetada.
Kasutatud kirjandus 1. The Merc Manual. 17th ed.
1999 2. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999
|