Uretriit
ka kusitipõletik Urethritis
(lad.k.) Urethritis (ingl.k.)
Selgitus Uretriit on mikroobide poolt põhjustatud põletik
kusitis ehk ureetras.
Ülevaade Kuna haigustekitaja mikroobi ülekanne toimub
peamiselt seksuaalkontakti vahendusel, siis esineb kusitipõletik sagedamini
noortel seksuaalselt aktiivsetel inimestel. Uretriit jagatakse põletikku
tekitavate mikroobide alusel gonokokiliseks ehk
gonorröatekitaja poolt esile kutsutud uretriidiks ja
mittegonokokiliseks ehk muude mikrooibide poolt põhjustatud
uretriidiks.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Naistel on kusiti vooderdatud kogu ulatuses sinna suubuvate pisikeste
näärmetega, meestel vaid teatud osades. Need näärmed on
heaks asustuskohaks mikroobidele, kust on kerge ureetrasse
pääseda ning limaskesta kahjustades põletikku
tekitada. Põhilised põletiku tekitajad on gonokokk ehk
gonorröa tekitaja, Chlamydia trachomatis,
Ureaplasma urealyticum, naistel ka
herpesviirus.
Sümptomid ehk avaldumine
Iseloomulik on eritis kusitist, eriti hommikul.
Gonokokilise põletiku puhul on eritis pigem mädane, teiste
bakterite poolt põhjustatud põletiku korral lihtsalt limane.
Naistel kaasneb tihti limane-mädane eritis tupest, mis
viitab kaasnevale emakakaelapõletikule. Võib esineda ka
sügelust, põletavat valu urineerimisel. Kusiti
võib olla punetav, katsumisel valulik.
Kuni 10 %-l meestest võib kusitipõletik olla sümptomiteta.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Lisaks küsitlusele vaevuste iseloomulst ja välissuguelundite
vaatlusele, eristamaks uretriiti teistest kuseteede põletikest,
on oluline uriinianalüüs. Uriinianalüüsis viitab põletikule
suur vere valgeliblede ehk leukotsüütide arv. Kusitit vooderdavast
limaskestast võetud proovi värvimisel ja uurimisel mikroskoobi
all võib samuti näha palju leukotsüüte ning bakterite olemasolule viitavaid
sõmeraid. Haiguse tekitajat mikroobi saab kindlaks teha organismipoolse
vastureaktsioonina tekkinud antikehade määramisega või bakteri
pärilikkusaine DNA määramisega uriinist.
Ravivõimalused
Üldiste ravimeetmetena soovitatakse palju juua ning
urineerida, et loputada kuseteid, pidada pausi seksuaalelus
ning teostada hoolikat seksuaalhügieeni. Bakterite vastu
rakendatakse ravi antibiootikumidega, seetõttu on oluline teada
milline mikroob on haiguse tekitanud. Chlamydia ning Ureaplasma infektsiooni
korral kasutatakse 7-14 päevast ravikuuri tetratsükliinide
(doksütsükliin) või fluorokinoloonide, raseduse korral
makroliididega (erütromütsiin). Gonorröa tekitatud
põletikku ravitakse 3. põlvkonna tsefalosporiini
(tseftriaksoon) või aminoglükosiidi (spektinomütsiin)
ühekordse annusega. Oluline on ka ravida
seksuaalpartnereid!
Prognoos
Õige diagnoosi ning korraliku ravi puhul paranevad haiged täielikult.
Ravimata juhtudel või ebaefektiivse ravi korral võib meestel kujuneda lisaks
eesnäärme, seemnepõiekeste,
munandimanuse e. epididümidise põletik;
naistel emaka, munajuhade,
munasarjade põletik või väikese vaagna põletikuline haigus e.
PID. Mõlematel võib lõpuks areneda
võimetus saada lapsi ehk steriilsus ja liigesepõletik ehk
artriit.
Ennetamine
Uretriidi vältimiseks on oluline hoida alakeha soojas (mitte kanda
märga ujumisriietust) ja korralik hügieen. Ka
vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka
kuseteedes. Nakatumise vältimiseks hoiduda juhuslikest
seksuaalvahekordadest, kasutada kondoomi, ravida
seksuaalpartnerit. Vahetult peale vahekorda gonokokki kandva partneriga võib
manustada ennetava doosi tetratsükliini, kuid see pole
soovitatav sagedaseks kasutamiseks.
|