Feokromotsütoom
Pheochromocytoma
(lad.k) Pheochromocytoma (ingl. k.)
Selgitus Feokromotsütoom on harva esinev kasvaja, mis
toodab katehhoolamiine — adrenaliini ja
noradrenaliini. Adrenaliin ja noradrenaliin reguleerivad südame
löögisagedust ja vererõhku.
Ülevaade Feokromotsütoomi esinemissageduseks on umbes
1:400 000. See on vererõhu tõusu põhjuseks umbes 0,1%-l kõrgvererõhutõbe
põdevatest inimestest. 85% feokromotsütoomidest asuvad neerupealise
säsis, ülejäänud aga mujal kõhupiirkonnas. 90%-l juhtudest on
kasvaja healoomuline. Feokromotsütoom võib tekkida
igas vanuses, kuid sagedamini esineb seda
noortel ja keskealistel. Kuni 10%-l esineb
feokromotsütoomi perekonniti.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kasvajaid võib olla üks, aga ka mitu. Kõige sagedamini tekib kasvaja
neerupealise säsis. 2/3 feokromotsütoomidest toodavad
adrenaliini ja noradrenaliini.
Pahaloomulised feokromotsütoomid toodavad lisaks ka
dopamiini. Kõik nimetatud ained reguleerivad
südametegevust ja vererõhku. Adrenaliini ja
noradrenaliini (dopamiini) normaalsest suurema hulga tõttu organismis on
vererõhk tavaliselt kõrgenenud
(hooti). Kuni 10%-l esineb feokromotsütoomi perekonniti. Sellisel juhul on
võimalik samaaegne kilpnäärmevähi esinemine.
Sümptomid ehk avaldumine
Feokromotsütoomi korral on sagedasemaks sümptomiks kõrgenenud
vererõhk kõrged väärtused vaheldumisi madalatega, kusjuures osadel
inimestel võib vererõhk olla kohati täiesti normaalne. Hooti tõusva vererõhu
ajal võib esineda erinevaid üldvaevusi: higistamine,
südamekloppimine, käte värisemine,
rindkere- ja kõhuvalu, peavalu,
rahutus, iiveldus, kahvatus
või nahapunetus. Kaasneda võivad
unehäired, kehakaalulangus. Hoo võib
vallandada mistahes kõhukoobast (neerupealisi) puudutav tegur, mõnikord selget
vallandajat ei selgu.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Oluline on kindlaks teha pulsisagedus ja vererõhu
väärtused (väärtuste kõikumised ööpäeva jooksul). Feokromotsütoomi
kahtluse korral tehakse ööpäevase uriini analüüs, määratakse
metanefriini, normetanefriini. Analüüsi on kõige parem teha hoo ajal või kohe
pärast seda. Kasvaja asukoha kindlaks tegemiseks võidakse teha
ultraheliuuringut, kompuutertomograafiline
uuring, magnetresonantsuuring.
Ravivõimalused
Feokromotsütoomi korral on raviks kasvaja eemaldamine
kirurgiliselt. Vajadusel kasutatakse ka vererõhku alandavat
ravi.
Prognoos
Operatsiooni järgselt on viie aasta elulemus 95%. Pahaloomulise
feokromotsütoomi korral on see alla 50%. Kasvaja tekib uuesti
alla 10% juhtudest. Noradrenaliini ja adrenaliini tootmine tavaliselt
normaliseerub pärast operatsiooni. Umbes 25%-l vererõhk operatsioonijärgselt ei
normaliseeru, mistõttu nad vajavad vererõhu alandavat ravi.
Ennetamine
Kuna haiguse tekkepõhjus on teadmata, siis ei ole võimalik seda ära
hoida.
Kasutatud kirjandus Medicina, Üldarsti käsiraamat,
1999 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000340.htm
|