Flegmoon
Phlegmone (lad. k.) Phlegmon (ingl.
k.)
Selgitus Flegmoon on laialdane
mädapõletik, mis haarab nahaaluse rakustiku, sidekirmete- ja
lihastevahelised vaheruumid. Flegmoonil ei ole kindlaid piirjooni ja seetõttu on
mädanik laialivalguv.
Ülevaade Flegmoonid, mis on tingitud hambast lähtunud
põletikust, on sagedasemad alalõuapiirkonnas. Olenevalt põletikuprotsessi
levikust eristatakse piiratud ja laialdast
põletikku. Flegmooni sisaldise järgi
eristatakse: Mädast; Veris-mädast; Roiskflegmooni.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Lõualuu piirkonna flegmoonid on sagedamini põhjustatud hambast
lähtunud põletikust, kuid nad võivad olla ka muu
põletiku tagajärg. Flegmoonid võivad olla põhjustatud ka
nahaaluse rakustiku mädapõletikust (furunkulist, karbunkulist). Samuti võib viia flegmoonini
lümfisõlmede põletik.
Sümptomid ehk avaldumine
Flegmoonide sümptomid jagunevad üldisteks ja
spetsiifilisteks. Üldised: Pehmete kudede
turse ja kindlate piirjoonteta infiltraat ehk
vedeliku kogum, mis on valulik, tihke,
liikumatu. Nahk infiltraadi kohal on pingul, punetav,
läikiv ja seda ei saa volti võtta. Infiltraadi lagunemisel ja
mäda tekkel lisandub uus tunnus vedeliku liikumise sümptoom,
mis on eriti selgelt väljendunud pindmiselt paiknevate mädapõletike
puhul. Võivad esineda rasked üldnähud: temperatuuri tõus
39-40 kraadi; pulss ~120 lööki minutis;
hingamise sagenemine; inimene on erutatud või
apaatne;
Spetsiifilised sümptomid on
mitmesugused ja sõltuvad flegmooni asukohast. Näiteks: Mälumislihaste
kinnituskohtade läheduses asuvate flegmoonide puhul on iseloomulik erineva
tugevusega suuavamistakistus. Suupõhja flegmooni
korral võib takistatud olla kõne, neelamine ja hingamine, kui
infiltraat haarab keelepära ja kõri. Silmakoopa flegmooni korral võib
esineda tugev laugude turse, punnsilmsus
jne. Roiskflegmoon ehk gaasgangreen on kiireloomulise
ja raske kuluga ning võib juba 3-4 päeva pärast lõppeda
surmaga. Iseloomulikeks tunnusteks on: Nahk on
kahvatu ja mõnikord
pronksikarva; Infiltraat on tihke
,vähe valulik; Nahaaluses koes võib sedastada
gaasi krudinat; Gaasgangreeni tagajärjel
kärbuvad lihased ja hiljem teised koed; Flegmooni
avamisel ei esine mäda, vaid vinav verine eritis
gaasimullikestega; Lihased haavas on
hallikad ja elutud, veritsus
haavast on vähene; Hiljem võib haavast erituda mäda
ja kärbunud koetükke.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Küsitlemine ja kaebuste
selgitamine. Põhiline informatsioon saadakse kliinilisest pildist:
vaatlus, palpeerimine
jne. Gaasgangreeni kindlaks tegemisele aitab kaasa mäda
bakterioloogiline uuring.
Ravivõimalused
Ravi on kirurgiline ja seisneb flegmooni
avamises, mida tuleb teha aegsasti, ootamata seisundi
halvenemist. Flegmooni võib avada kohalikus või
üldtuimestuses. Haava asetatakse dreen ehk
spetsiaalne toru, et mäda saaks väljuda. Gaasgangreeni puhul tuleb
teha kiiresti laiu ja sügavaid lõikeid. Oluline on hapniku
juurdepääs kudedesse. Haava võib loputada ka 3%-lise vesinikülihapendi-
ja kaaliumpermanganaadi lahusega. Manustatakse spetsiaalset
gaasgangreenivastast seerumit ja tehakse veenisisest
vedeliku manustamist, vereülekandeid
jne. Peale kirurgilise ravi rakendatakse ka medikamentoosset
ravi: antibiootikumid. Hästi mõjub ka
füsioteraapia. Gaasgangreeni korral oluline
baroteraapia.
Prognoos
Flegmoon on kardetav selle poolest, et mäda võib mööda kaela suuri veresooni
levida koljuõõnde ja rindkereõõnde,
põhjustades eluohtlikke tüsistusi. Flegmoon võib põhjustada ka
veremürgitust ehk sepsist.
Ennetamine
Oluline õige dieet ja suuõõne korrashoid. Regulaarselt tuleks käia hambaarsti
juures hammastekontrollis, et ei tekiks põletikke, mis võivad muutuda
flegmoonideks.
Kasutatud kirjandus Leibur E.: Loengukonspekt näo- ja
lõualuudekirurgias TÜ stomatoloogia üliõpilastele. Tartu 1999.
|