Kas teha seda, mida teised tahavad või seda, mida ise tahad? Noored inimesed samastavad end sageli nendega, kes neile meeldivad. Nad kannavad sarnaseid riideid, kuulavad sarnast muusikat või käivad samades kohtades. Kuid eakaaslaste survel võid teha asju, mis sulle tegelikult ei meeldi: suitsetada puududa koolist kulutada rohkem raha, kui sul tegelikult oleks võimalik lobiseda tunni ajal olla teiste suhtes üleolev.

Koolis oled kindlasti pidanud osalema häireõppusel. See valmistab meid ette, et teaksime, mida teha tulekahju korral. Aga kui tulekahju on kodus? Kas sa teaksid, mida teha? Tulekahjust rääkimine on hirmutav - keegi ei taha mõelda, et inimesed saavad haiget ja nende asjad põlevad ära.

Esmalt on hea selgeks teha, mis õieti on vägivald. Kui sind on kunagi mõnitatud, sinu üle irvitatud, sind tõugatud või hirmutatud, siis sa tead, et koolis ei pruugi vägivald mitte alati tähendada massilist tapmist, nagu mõnikord võib lugeda hirmutavaid näiteid südmustest Ameerikas.

Ärajooksmine on tõsine asi. Väga tõsine. Sest isegi, kui su sõber arvab, et ta on valmis omapead elama - tegelikult, kui tahes elukogenud ta ka ei paistaks, ei ole ta selleks valmis, ei emotsionaalselt ega majanduslikult. Paljud teismelised, kes kodust jalga lasevad, kujutavad ette, et hakkavad elama põnevat ja luksuslikku täiskasvanuelu, tegelikult see enamasti nii ei saa olema.

On olemas nii positiivsed kui negatiivsed riskid - positiivne risk aitab elus hästi hakkama saada, negatiivne võib rikkuda kogu sinu elu. Negatiivseks muutub risk siis, kui see on otseselt ohtlik. Positiivset riski võib nimetada ka väljakutseks. Kui sul jääb saamata negatiivse riski kogemus, ei tähenda see, et oled elus millestki ilma jäänud.

Mis on enesekaitse?Enesekaitse ei tähenda mitte ainult võitlemist, enesekaitse alla kuuluvad kõik oskused ja vahendid, mis on vajalikud ebamugavas või potentsiaalselt ohtlikus olukorras toime tulemiseks. Ohtliku olukorra äratundmise juures on olulised neli asja: ettevaatlikkus, kehakeel, enesehinnang ja piirid.