1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis
Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire



Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Millal on mure liiga suur?

Me kõik kogeme erinevaid emotsioone.
Mõnikord oleme õnnelikud ja elevil, teine kord õnnetud ja murelikud. Meie meelolu kujunemist mõjutab terve hulk tegureid ning nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid viise nendele teguritele reageerimiseks.
On täiesti normaalne, kui aeg-ajalt tunned end ärritatuna, üksikuna, vihasena või oled õnnetu, et keegi ei mõista sind.
Väikesel osal inimestest kestab aga halb tuju ja alanenud meeleolu nii pikka aega, et nad ei saa enam oma tegemiste-toimetustega hakkama.

Kuidas võib depressioon avalduda

Inimesed näitavad oma depressiooni välja erineval viisil. Kogu aeg ei peagi inimene olema rõõmus ja heatujuline.

Kui sa tunned, et halb meeleolu rõhub sind ja sa ei saa seda kuidagi muuta, siis on vaja otsida abi. Suuremat tähelepanu vajab see, kui:

Sa oled väga sageli tüdinenud või väsinud olemisega.
Sa ei taha tegeleda enam oma huviala või lemmiktegevusega.
Satud pidevalt konflikti vanemate või sõpradega.
Sulle tundub, et asjad ei muutu kunagi paremaks.
Sa nutad palju.
Sul on raskusi magamajäämisega või vaevavad sind sageli õudusunenäod.
Enese paremaks kehtestamiseks oled hakanud palju valetama.
Muretsed teatud asjade pärast rohkem, kui kunagi varem.
Oled tujukam ja ärrituvam kui kunagi varem.
Sa ei taha enam kodust välja minna ja kellegagi suhelda.
Sa tunned, et sa ei meeldi kellelegi.
Sööd rohkem või vähem kui sa tegid seda varem.
Kuidas aidata sõpra, kui sa näed, et ta on muutunud kurvameelseks

Kuula ära tema mured ja ole siiralt osavõtlik.
Ära lohuta, et kõik läheb ise mööda - tegelikult ei lähe.
Püüa mitte olla kriitiline oma sõbra tegude või mõtete suhtes.
Julgusta sõpra rääkima tema tunnetest ja muredest.
Ole kannatlik kuulates sõbra muresid.
Julgusta oma sõpra abi otsima ja aita teda selles ise ka.
Kui sul on mure

Rusutud meeleolu proovi kindlasti ka ise muuta, võid ära hoida tõsise haigestumise.

Kirjuta oma muremõtted päevikusse.
Kuula muusikat, mis sulle väga meeldib.
Joonista või maali midagi.
Leia endale tegevus, mis sind rahustab ja muremõtted kõrvale viib.
Räägi muredest oma heale sõbrale, õele-vennale, vanematele või kellelegi, keda sa usaldad.
Kui sul on raske rääkida kellegagi, keda sa tunned või sul on nii halb, et sa isegi ei tea millest rääkida, siis võid pöörduda nõustamiskeskuse või nõuandetelefoni poole.

Noorte Usaldustelefon  646 66 66
Mureliin 126
Tallinna Kriisiabikeskus  631 43 00
Kristlik päevane usaldustelefon  600 64 39

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee