Hoia end vormis
Hea kehaline vorm, mõnus enesetunne ja piisav hulk energiat päevaseks tegutsemiseks on päris lihtsalt saavutatav — kui seda vaid tõsiselt tahta.
Väga levinud on arvamus, et trenni tehakse vaid siis, kui tahetakse langetada kehakaalu, tegelikult on see vaid üks kehalise aktiivsuse hüvedest. Hoopis olulisemaks tuleks pidada tervist selle kõige laiemas mõttes — vaimse, kehalise ja sotsiaalse heaolu saavutamist.
Vaatamata sellele, et igapäevases elus jääb võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks järjest vähemaks, leiab iga kolmas eestlane aega tegeleda tervisespordiga vähemalt üks kord nädalas. Tõeliselt efektiivse tervisespordiga, s.o. kolm korda nädalas tegeleb ligikaudu iga seitsmes eestlane.
Suur osa inimestest, kelle elustiili kehaline aktiivsus ei kuulu põhjendavad seda ajanappuse, rahapuuduse, koduste kohustuste ja muu sellisega.
Tegelikult on see vaid vilets ettekääne. Vastates iseenda jaoks küsimusele, kas ma tahan olla terve ja tunda end oma kehas mõnusalt, saad aru, et kui sa ise ei hoolitse oma tervise eest, ei tee seda mitte keegi.
Keha vajab liikumist
Väheliikuvatel inimestel on esimesteks terviseprobleemideks peavalud ja kõhukinnisus. Ükskõik kui sale sa ka ei oleks, jääb väheliikuva eluviisi juures laisaks ja aeglaseks kogu organism – seedetrakti vähene aktiivsus tingib kõhukinnisuse ja peavalude tekke, lihaste toonus väheneb ja lihased lõtvuvad; märkamatult hakkavad hõrenema luud. Ometi on seda kõike võimalik ennetada – mida rohkem inimene liigub, seda paremini töötab vereringe ja seda paremini toimub ka luude ja luukõhrede "toitumine". Eriti oluline on see noortel inimestel, kelle luumassi kasvamine toimub kuni 30. eluaastani. Selle perioodi jooksul tugevaks treenitud luukoe mass on palju vastupidavam luumurdudele kui väheliikuvatel inimestel.
Tõeliselt efektiivne treening on regulaarne
Üks paaritunnine treeningkord nädalas ei asenda 2–3 kolmveerandtunnist treeningut, sest oskus salvestada lihastes energiat ja kasutada töötegemiseks oskuslikumalt hapnikku läheb ebaregulaarse koormuse puhul "organismil meelest".
Regulaarne vastupidavustreening (mitte jõutreening) õpetab aga keha töötama efektiivselt:
- lihastes kasvab energiat tootvate organellide (mitokondrid) arv ja nende töö muutub efektiivsemaks – lihastel on rohkem jõudu;
- lihastes toimub energiarikaste ühendite (glükogeeni) salvestamine – lihased on vastupidavamad, energiat jätkub pikemaks ajaks,
- rasvade “põletamine” organismis on efektiivsem – keha koostis muutub ideaalsemas suunas (rasvade osakaal väheneb, lihasmass suureneb),
- südame ja hingamise töö muutuvad efektiivsemaks ja tekib rohkem võhma kõigi oma tegevuste jaoks.
Evelyn Aaviksoo
üldarst
