Milleks on vaja füüsilist koormust?

“Hei sina!” hüüab su kehalise kasvatuse õpetaja. “Tule aga ka platsile, niisama istuda tunnis ei või!”
“Mine ometi õue. Täna on ilus päev – hea võimalus natukenegi end liigutada,” ütleb su ema.
“Nii, paistab et teie koer on heas vormis. Andke talle neid vitamiine ning käige temaga tihti õues, et ta ringi joosta saaks,” ütleb loomaarst teie uut koera üle vaadates.

Füüsilisest koormusest räägitakse kõikjal – see on oluline osa elust. Just tänu füüsilisele koormusele püsib inimene heas vormis (ja mitte ainult inimene, nagu näha loomaarsti sõnadest). Arstid ja teadlased on leidnud palju tõestust selle kohta, et regulaarne füüsiline koormus ning kõik muu, mis tervisliku eluviisi juurde käib, võib ära hoida mitmeid haigusi, mis hilisemas eas vaevama võivad hakata. Sportiv inimene elab kauem ning tema tervis on parem.

Füüsilise koormuse positiivne mõju
“Ja siis? Mis see minu asi on? Mina pole veel ju vana,” võid sa öelda. Kuid füüsilise koormuse positiivne mõju ei ilmne alles vanas eas, vaid selle häid külgi märkad kohe. Liikuv eluviis on hea kogu sinu organismile, sh ka ajule. Kuid kõige paremini mõjub ta sinu südamele.

“Ja siis? Mis see minu asi on? Mina pole veel ju vana,” võid sa öelda. Kuid füüsilise koormuse positiivne mõju ei ilmne alles vanas eas, vaid selle häid külgi märkad Liikuv eluviis on hea kogu sinu organismile, sh ka ajule. Kuid kõige paremini mõjub ta sinu südamele.

Kindlasti sa juba tead, et süda kujutab endast lihast. Kuid kas oled mõelnud sellele, et nagu lihased ikka, tahab ka süda treenimist? Selleks sobib kõige paremini aeroobne treening. See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Ja kui aeroobne treening on regulaarne, siis viiakse selle mõjul lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks.

Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Need kes trennis käivad, ületavad soovitatu ja see teeb ainult head! Süda muutub tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine.

Kui sa aga ei käi trennis, ära muretse. On palju teisigi võimalusi tegeleda aeroobse spordiga. Sa võid käia jalgrattaga sõitmas, jooksmas, aeroobikatrennis, uisutamas, tantsimas, sõita rulluiskudega, suusatamas, orienteerumas, matkamas või lihtsalt kiiresti käia.

Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest.
Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel arenevad tugevad käelihased. Tugevate jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega.
Regulaarne treening ei mõju positiivselt mitte ainult lihastele ja südamele. See suurendab ka keha painduvust. Tavaliselt on nii, et mida noorem inimene, seda painduvam ta on. Vanemas eas painduvus enamasti väheneb. Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head on ka ballett, jooga, iluvõimlemine.

Regulaarne sportimine teeb head ka mõistusele, kuna aju vajab oma tegevuseks suurel hulgal hapnikku, mida inimene saab just füüsilisel koormusel. Teismelistel on tihti palju muresid – tujud vahelduvad kiiresti, vanematega tekivad tülid. Siis on hea just välja minna ja natuke end liigutada. Sportimise tulemusel hakkab keha tootma ühte keemilist ainet, endorfiini, mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks. Kui oled ärritatud, siis võivad head teha harjutused, mis nõuavad sügavat hingamist – näiteks jooksmine. Ja kui sportimisse täielikult süveneda, siis võid oma mured mõneks ajaks unustada.

Regulaarne füüsiline koormus tõstab ka enesehinnangut. Kui sa tunned, et oled heas vormis, oled enesekindlam. Ja kindlasti oled õnnelikum, kui su kehakaal on normis. Söögiga saadud energia tuleb kulutada, muidu hakkab see ladestuma rasvkoena.

Liiga palju head muutub halvaks
Treenimine teeb head, kuid kui seda on liiga palju, siis hakkab see organismile pigem halvasti mõjuma. Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Sa vajad kütust kasvamiseks, ära kuluta seda lõpuni ära!

Treenimine teeb head, kuid kui seda on palju, siis hakkab see organismile pigem halvasti mõjuma. Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Sa vajad kütust kasvamiseks, ära kuluta seda lõpuni ära!

Liigne treenimine ja dieedipidamine võib viidata toitumishäirele, mida nimetatakse anoreksiaks. Seda põdev inimene pole kunagi rahul oma kehakaaluga ja arvab, et ta on liiga kogukas. Kui sa pole päris kindel, kui palju sa treenida võid, siis küsi seda kindlasti oma perearsti käest.

Niisiis toob regulaarne füüsiline koormus kasu nii südamele, ajule kui ka kogu kehale. Kui sa praegu ennast treenid, jätka seda ning su keha on sulle tänulik. Kui sa aga ei treeni piisavalt, siis tea – kunagi pole alustamiseks liiga hilja. Alusta juba täna ja kutsu ka sõber kaasa!