Mis on tööga seotud haigus

Tööga seotud haiguste diagnoosimise kauaoodatud juhend on nüüd valmis

Esmakordselt kasutati mõistet “tööga seotud haigus” töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu koostamisel, kui Euroopa Liidu eksperdid soovitasid selle sõnaühendi lisada ammust ajast tuntud kutsehaiguse mõistele. Vaatamata sellele, et nimetatud seaduse võttis Riigikogu vastu juba 1999. aastal, jäi tööga seotud haiguste diagnoosimise nõue unustusse ligemale 10 aastaks.

Alles 2010. aasta alguses tööd alustanud terviseamet pidas vajalikuks lünga kiiresti kõrvaldada.
Tegelikult on vajadus tööga seotud haiguste diagnoosimiseks kõikides arenenud majandusega riikides pidevalt kasvanud. Näiteks Saksamaal on nüüd kehtestatud kord, et tööga seotud haigusjuhud on kajastatud haigekassa statistikas ja kohustus seda laadi haiguste vähendamiseks on pandud tööandjale.
Vastavalt WHO ekspertide komitee raportile (Technical Raport Series 714, 1985) peetakse tööga seotud haiguste enamlevinud valdkondadeks luu-liigesehaigusi, psühhosomaatilisi haigusi, hüpertensiooni, isheemiatõbe ja kroonilisi kopsuhaigusi. Vajadust tegeleda tööga seotud haiguste diagnoosimisega kinnitavad ka hiljuti avaldatud Eurostati andmed – nimelt selgus, et 35% EU-27 riikide töötajatest on seisukohal, et nende töö mõjub tervistkahjustavalt. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 22.10.2009. a pressiteate kohaselt peab 56% Eesti töötajatest oma halva tervise põhjuseks olemasolevaid töötingimusi.
Kuna senini puudus dokument, mis oleks defineerinud tööga seotud haiguse mõistet, siis selguse mõttes tuli juhendis sõnastada nii tööga seotud haiguse kui ka kutsehaiguse mõiste.

Kutsehaigus on töö iseloomust või töötingimustest põhjustatud haigus, kui on tõestatud otsene seos ohuteguri ja haiguse vahel ehk põhjuse ja tagajärje vahel ning haigus on reeglina (kuid mitte ainult) fikseeritud kutsehaiguste ametlikus loetelus.
Tööga seotud haigus on haigus, mille üheks etioloogiliseks teguriks ja haigusprotsessi mõjutajaks on töö iseloom või töötingimused.

Laskumata juhendi üksikasjadesse väärib esiletõstmist alljärgnev.
- Tööga seotud haiguse diagnoosimine võimaldab saada täiendavat informatsiooni tööoludest Eesti ettevõtetes ja lubab välja töötada meetmeid terviseriski vähendamiseks nii ettevõtete kui ka riigi tasandil.
- Tööga seotud haiguste diagnoosimise juhend on ette nähtud nii töötervishoiu- kui ka perearstidele.
- Juhend on terviseameti poolt aktsepteeritud ja on käsitletav eelprojektina, mis tähendab seda, et juhendi rakendamise käigus kogutakse andmeid juhendi täiustamiseks.
- Tööga seotud haigus ei ole iseseisev nosoloogiline diagnoos, vaid see on haiguse lisatunnus, tähistamaks haiguse seotust töötingimustega või töö iseloomuga. Töö oludega seotus võib esineda paljude haiguste puhul ja see eeldab, et iga arst arvestab oma praktilises tegevuses patsiendi töötingimusi ja töö iseloomu. Tööga seotud haiguse kokkuleppeliseks koodiks on TS.
- Tööga seotud haiguse diagnoosi tuleb käsitleda delikaatse isikuandmena, see ei kuulu avalikustamisele tööandjale ega teistele isikutele.
Juhendi esimene tutvustus perearstidele toimus 30. märtsil 2010. a Tartus. Mõisavahe Perearstide OÜ juhataja dr Remo Kurruk leidis, et tööga seotud haiguse juhend on väga vajalik ja oma praktikas puutub ta sageli kokku patsientidega, kelle haigus on suuremal või vähemal määral seotud tööoludega.
Juhendi ulatuslikuks rakendamiseks koostab terviseamet tegevuskava.
Juhendi koostas prof dr med Hubert Kahn, juhendi toimetamist korraldas terviseameti töötervishoiu osakonna juhataja mag Irma Nool.

Autor: Hubert Kahn, meditsiinidoktor, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (juuni 2010)