Töökoha mõju tervisele

Kas töökoht võib mõjutada tervist positiivselt?

Euroopas seostatakse ligikaudu kolmandikku tööealise elanikkonna südame-veresoonkonnahaigustest kehva ja tasakaalustamata toitumisega. Uuringud on näidanud, et töökohal pakutava toidu kaudu on võimalik kujundada inimeste toitumisharjumusi ning vähendada seeläbi riski haigestuda kroonilistesse haigustesse.

27. septembril 2009 tähistati maailmas südamepäeva. Sellel aastal oli südamepäeva tunnuslause „Work with heart“ („Tööta südamega“). Tervise Arengu Instituut korraldas südamepäeva tähistamiseks koostöös Taani Ålborgi ülikooliga rahvusvahelise konverentsi töökohtade toitlustamise teemal „Better food at work – the Nordic & Baltic experience“ („Parem toit töökohal – Põhjamaade ja Baltimaade kogemused“).
Konverentsil tutvustati Põhjamaades läbi viidud teaduslikke uuringuid ja projekte ning paremaid praktikaid, kuidas töökohal pakutav toit võib mõjutada inimeste tervist ning töövõimet. Kokku oli võimalik kuulata üle 20 ettekande. Need andsid palju inspiratsiooni edasiste tegevuste planeerimiseks Eestis ning mõtteid, kas ja kuidas oleks võimalik teiste maade kogemusi ka meil rakendada.
Konverentsi peaesinejaks oli Glorian Sorensen USA-st, kes andis oma ettekandes põhjaliku ülevaate toitumise edendamise tegevuste efektiivsusest töökohtadel. Tema sõnul kinnitavad töökohtade uuringud, et tervise edendamine on tõhus vaid siis, kui töötajad kaasatakse nii selle kavandamisse kui ka elluviimisse. Toitumist mõjutab inimese laiem sotsiaalne taust, sealhulgas töökohal, perekonnas ja ühiskonnas kehtivad normid. Hiljutised uuringud on näidanud, et just sotsiaalsed tegurid on kõige tõenäolisemalt mõjutanud inimeste suuremat puu- ja köögiviljade tarbimist. Vähem oluline ei ole ka töökoha juhtkonna roll. Töötajad tajuvad väga hästi, kuivõrd tööandja on huvitatud nende tervisest.
Eesti Tööandjate Keskliidu 2009. a küsitlusest selgus, et kuna paljud juhid tunnevad, kuidas töötajate tervise eest hea seismine on sisuliselt karistatav erisoodustusmaksude näol, siis nad ei ole altid töötajate tervisesse panustama. Erisoodustusmaksudest loobumine või maksuvaba ülempiiri kehtestamine oleks üks võimalus panna juhte oma töötajate tervisele suuremat rõhku pöörama – nii õigete toitumisharjumuste kui ka liikumise soodustamise osas.
Teiselt poolt võib juhtkonna pühendumust näidata kas või see, kui töötaja tervise edendamine on üheks organisatsiooni eesmärkidest ning selle eesmärgi saavutamisse on ka töötajad ise kaasatud. Oluliseks näitajaks on ka tervisliku ja taskukohase toidu kättesaadavus töökohal või siis võimalus süüa töökoha lähedal, saades selleks piisavalt aega.

Söömiseks peab piisavalt aega olema

Kahjuks Eesti kohta täpsed andmed puuduvad, kuid näiteks meie põhjanaabritest soomlastest sööb 30% töötajatest iga päev töökoha sööklas, 30% meestest ja 45% naistest võtavad toidu kodust kaasa. Soomlaste uuringud näitavad just töökoha sööklas einestamise olulist rolli, kuna seda võib seostada tervislikumate toitumisharjumustega.
Rootsis tehtud uuringust tuli välja, et juhtkond ei olnud huvitatud, kas, kus ja mida nende töötajad lõunapausi ajal söövad. Töötajatel ei olnud piisavalt häid tingimusi, ruumi ega ka aega söömiseks. Jäi kõlama vajadus suurendada juhtkondade teadlikkust sellest, et söömine ei tähenda pelgalt kõhu täitmist, vaid see peab olema meeldiv kogemus ilusas ümbruses ning piisava ajavaruga toidu nautimiseks.
Üheks väga suureks probleemiks on kindlasti vahetustega töötavate inimeste toitumine. Vahetustega töö mõjutab inimeste sotsiaalset ja bioloogilist elurütmi ning see omakorda avaldab mõju nende seltsielule, söögi- ja uneaegadele. Vahetustega tööd seostatakse sageli mao- ja soolevaevustega, väsimuse ning depressiooniga. Samuti on see riskitegur, mida seostatakse ülekaalulisuse, südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi ja mitme teise haigusega. Konverentsil jäi kõlama mõte, et see on üks olulisemaid valdkondi, kus riigid võiksid teha koostööd leidmaks võimalusi inimeste tervise, ohutuse ja heaolu parandamiseks.

Häid näiteid Islandilt ja Taanist

Otsese sekkumise väga heaks näiteks oli Islandi kalatraaleril läbiviidud 6-kuuline toitumise ja liikumise parandamise programm. Töötajate tervisenäitajaid mõõdeti enne ning pärast sekkumist. Uuringus osalejatel täheldati kehamassi ja organismi rasvaprotsendi vähenemist, nn hea kolesterooli hulga suurenemist veres ning kehalise aktiivsuse suurenemist. Tuli välja, et pärast 6-kuulist perioodi kannatasid uuritavad vähem depressiooni all ja nende toitumine oli muutunud tervislikumaks.
Ettevõtete juhtidele tasuks kindlasti lähemat tutvustamist muud riikide hea praktika. Väikeste muudatustega saaks nii mõndagi kohaldada eesti ettevõtetes meie töötajate tervise parandamiseks.
Eriti paistavad silma Taani ettevõtjad. Näiteks Taani Herlevi ülikooli haigla sööklast peab saama korraliku tervisliku lõunasöögi vaid ühe mündi eest (Taani 20-kroonine). Alati peab saama eri sorti puu- ja köögivilju ning leiba. Joogivalik peab olema rikkalik. Töötajatel peab olema võimalik saada toit kätte kiiresti, et neil jääks rohkem aega selle nautimiseks. Taanis antakse aukiri neile sööklatele, mis on teinud pingutusi tervisliku toiduvaliku pakkumiseks pärast seda, kui personal on läbinud vastava koolituse. Tunnustuse eesmärk on lihtsustada tervislikke valikuid ja suurendada toidu tervislikkust sööklates ning arendada ja parandada toidu kvaliteeti avalikes asutustes ja eraettevõtetes.
Kolmanda huvitava Taani projekti raames pakuti töötajatele võimalust osta töölt sooja toitu koju kaasa subsideeritud või odavama hinnaga, et vähendada töötajate ostude tegemisele ja kodus toidu valmistamisele kuluvat aega ning parandada nii töötajate endi kui ka kogu pere toitumise kvaliteeti.
Minule meeldis enim Taanis ja Norras toimiv süsteem, mis võimaldab ettevõttel tellida oma asutuse töötajatele (töötajate jaoks tasuta) puu- ja köögiviljakorvi, et soodustada nende söömist.

Toitumisharjumuste võrdlus

Eestit esindasid konverentsil kaks ettekannet. Esimene andis ülevaate Eesti Toiduliidu eestlaste, lätlaste ja leedulaste toitumisharjumuste uuringust. Näiteks sööb enamik eestlasi oma lõunat kodust väljas, aga enamik leedulasi eelistab lõunat süüa koduses keskkonnas. Kahjuks on kiire elutempo mõjutanud ka eestlaste harjumusi väljaspool tööaega. Ka õhtusöögiks kasutavad eestlased oma lõunanaabritest enam poolfabrikaate ja valmistoite. Lätlased ja leedulased seevastu valmistavad õhtusöögi ise, kasutades eestlastest enam värskeid tooteid.
Teine ettekanne valmis Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös ning andis ülevaate Rahva Tervise Arengukava olemusest ning selle rakendamisest. Põhitähelepanu oli multisektoraalsel lähenemisel, mis kaasab rahvatervise parandamisse peale tervisesektori ka teised asjaosalised ja vastavad ministeeriumid, ning sellel, kuidas viiakse eesmärgid ellu indiviidi tasemel, kaasates selleks maakonnad, omavalitsused ning ka erasektori.

Konverentsi „Better food at work – the Nordic & Baltic experience“ ettekanded leiab veebiaadressilt http://www.foodandwork.conference.aau.dk/.

Autor: Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert
Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (detsember 2009)