Õigusaktide ülevaade

Euroopa Liidu ja Eesti töötervishoiu ja -ohutuse õigusaktide ülevaade

Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks on Euroopa Liidus kehtestatud mitmeid direktiive. Nende eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja -ohutuse parandamist. Allpool on toodud ülevaade põhilistest Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslikest töötervishoiu ja -ohutuse direktiividest ja neile vastavatest Eesti siseriiklikest määrustest.
Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on eurodirektiivid meile kohustuslikud. Iga riik võib neid mõistuse piires kohandada oma oludele vastavalt, kuid põhimõtted on kõikides liiduriikides enam-vähem samad.
Alati võib riik kehtestada ka rangemaid nõudeid, kuid kindlasti mitte leebemaid. Selle mõte on, et kõigis liikmesriikides oleks töötajate tervis ja ohutus võrdselt heal tasemel.
Uutest direktiividest on 2010. aastal vaja Eestil üle võtta optilise kiirguse direktiiv, mis mõjutab kõiki tööandjad ja on üsna keeruline õigusakt. 2012. aastaks on vaja üle võtta elektromagnetväljade direktiiv.
Lisaks koostatakse Euroopas palju häid ülevaateid, soovituslikke juhendmaterjale ja multifilme (NAPO), mille alusel on tööandjatel lihtsam nõudeid järgida. Puuduseks on see, et tihtipeale venib juhendmaterjalide tõlkimine aastatepikkuseks protsessiks (need tõlgitakse Euroopas, Eesti ametnikke selles süüdistada ei saa). Huvitavat infot ka tööinspektsiooni lehel www.ti.ee.

Mari Tupits,
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist



Töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv ja selle alusel kehtestatud direktiivid:

Raamdirektiiv 89/391/EMÜ, Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta. Üle võetud „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega”.
Raamdirektiivi kohaselt on üheks olulisemaks tööandja kohustuseks hinnata töökeskkonna riske töötaja tervisele.
Raamdirektiivi alusel on kehtestatud seni 19 üksikdirektiivi, mis käsitlevad tööohutuse ja töötervishoiu eri aspekte.

1. Euroopa Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)*; üle võetud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrusega nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2007, 42, 305).
2. Euroopa Nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ, 30. november 1989, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta; täiendatud direktiividega 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ; üle võetud Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2000, 4, 30), viimati muudetud 2003.
3. Euroopa Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta; üle võetud Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” (RT I 2000, 4, 29), viimati muudetud 2006.
4. Euroopa Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht; üle võetud sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusega nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RTL 2001, 35, 468).
5. Euroopa Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta; üle võetud Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusega nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2000, 86, 556).
6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest; üle võetud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2005, 69, 539).
7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl; üle võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2000, 38, 234), viimati muudetud 2006.
8. Euroopa Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel; üle võetud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusega nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” (RT I 1999, 94, 838), viimati muudetud 2009.
9. Euroopa Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta; üle võetud sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määrusega nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas” (RTL 2000, 12, 117), viimati muudetud 2004.
10. Euroopa Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta; üle võetud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks” RT I 2009, 31, 197).
11.–12. Euroopa Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurimise teel maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta; kokku võetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruses nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2004, 51, 358). Sama teemat käsitleb ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded” (RTL 2004, 112, 1761), viimati muudetud 2008.
13. Euroopa Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta; üle võetud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrusega nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2001, 47, 263).
14. Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl; üle võetud Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrusega nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2001, 30, 166), viimati muudetud 2006.
15. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta; üle võetud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrusega nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas” (RT I 2003, 54, 368).
16. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega; üle võetud Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord” (RT I 2007, 34, 215).
17. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega; üle võetud Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord” (RT I 2007, 34, 214).
18. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ, 29. aprill 2004, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega; ülevõtmise tähtaeg 2012.
19. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses); ülevõtmise tähtaeg 2010. a aprill.

* järgnevalt kattub loetelu üldine järjekorranumber üksikdirektiivi järjekorranumbriga direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses


Muud töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad direktiivid

Alaealised töötajad
Euroopa Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl, üle võetud kahe määrusega: Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd” ja Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”.

Asbest
Euroopa Nõukogu direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, muudetud direktiividega 91/382/EMÜ, 2003/18/EÜ ja 2007/30/EÜ; üle võetud Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrusega nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.

Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
Kehtestatud kolme direktiiviga:
1. Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl;
2. Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl;
3. Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse varasemaid direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ.
Need kolm direktiivi on üle võetud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid”, mille viimased muudatused jõustusid 2008. aastal.

Plii
Nõukogu direktiiv 82/605/EMÜ, 28 juuli 1982, töötajate kaitsmise kohta plii ja selle ioonsete ühenditega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl; üle võetud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrusega nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.

Euroopa Liidu õigusakte saab otsida andmebaasist veebiaadressil http://eur-lex.europa.eu.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (detsember 2009)