Sundasenditest tingitud ülekoormuse ennetamise viisid

Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks tekivad valu ja muud vaevused.

Sundasendite kahjuliku toime vähendamiseks me saame esiteks parandada enda keha asendit nii, et koormuse all olevad lihased peaksid võimalikult vähe pingutama. Seda aitab meil saavutada ergonoomiliselt kujundatud töökeskkond. Kuid sellest jääb väheseks, kui rüht on paigast ära, rühti hoidvad lihased liiga nõrgad või tasakaalust väljas. Lihaste nõrkuse, tasakaalutuse ning halva rühi tekkimist aitab ennetada regulaarne ja mitmekülgne lihaste treenimine. Eriti sellised treeningmeetodid, kus tegevusse on haaratud võimalikult palju lihaseid. Väga kasulikud on nt funktsionaalne treening, pilates, joogavõimlemine, vesivõimlemine, ujumine, suusatamine, kepikõnd, ka tervisekõnd koos hoogsa kätetööga. Muidugi tuleb alati jälgida, et treenides kasutataks õiget tehnikat, tehtaks liigutusi õigesti. Pärast seda, kui lihased on teinud tööd, tuleks neid ka venitada.

Sundasendis töötades me saame lihaseid aidata sel viisil, et aeg-ajalt muudame enda asendit, teeme puhkepause ja liigume ringi (5 minutit igas tunnis), pakume koormuse all olnud lihastele mingisugust dünaamilist tegevust, mis aitab neil lõõgastuda (nt õlaringide tegemine), ning venitame lihaseid. Lihasevaevuste tekkimise ennetamiseks on olulised kosutav uni ja puhkus ning ületöötamise vältimine, alahinnata ei tasuks ka täisväärtusliku toidu tähtsust ning oskust toime tulla negatiivsete emotsioonide ning üleliigse stressiga.

Kui vaevused on juba tekkinud, siis on tõenäoliselt kõige parem ja kiirem viis probleemist vabanemiseks pöörduda mõne spetsialisti poole (nt füsioterapeut või massöör), kes hindab lihaste seisundit, viib läbi vajaliku teraapia ning annab täpsemad juhised, kuidas ennast ise aidata.

Autor: Kuldar Viikma, ravimassöör
Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (oktoober 2009)