Isikukaitsevahendid keemiliste ainetega töötamisel

Lugeja küsib:

Puutun tööl igapäevaselt kokku keemiliste ainetega ja enda ohutusele mõeldes küsisin ülemuselt hingamisteede isikukaitse vahendeid. Toodi küll, aga tolmumask ja öeldi, et see peaks sobima. Sellest tekkiski küsimus, kas tolmumaskist tõesti piisab, töötades keemiliste ainetega? Teiseks ei suuda ma tolmumaski üle poole tunni järjest oma peas kanda, sest esiteks ajab see kohutavalt higistama ja teiseks tekib uimasus tingituna sellest, et hingan ju oma juba korra hingatud õhku uuesti sisse.

Ja kolmandaks tahaksin teada, kas seaduses on antud ka mingi aeg, kui kaua võib ühte või teist maski peas kanda või on nii, et tööandja lihtsalt ütleb, et tund teed tööd ja 5 minutit on pausi – millest on ilmselgelt ju liiga vähe.

Andres Eller, 3M Eesti filiaali tööohutustoodete müügijuht:

Respiraatorite valimisel peaks kõigepealt kindlaks tegema, millise ainega on tegemist. Kui tegemist on tahkete osakestega nagu tolm või vedeliku pihustamisel tekkivate osakestega, peaks valima osakeste respiraatori e tolmurespiraatori. Need peavad vastama standardile EN 149:2001 ja omavad 3 erinevat kaitseklassi P1, P2 ja P3.

Kui tegu on kemikaalide aurudega, tuleb valida aktiivsöefiltritega pool- või täismask. Siinkohal oleks hea teada täpselt, millise kemikaaliga on tegemist, sest vastavalt kemikaali tüübile ja kontsentratsiooni tasemele õhus tulebki kaitsevahend valida.

Kemikaali tarnijalt või tootjalt tuleks küsida tooteohutusleht, kuhu on märgitud aine koostisosad ja teinekord isegi soovitatavad isikukaitsevahendid.

Kemikaalide aure jaotatakse:
1. orgaanilised aurud – filtri tüüp A;
2. anorgaanilised aurud – filtri tüüp B;
3. happeaurud – filtri tüüp E;
4. ammoniaak – filtri tüüp K.

Valida saab kas täpselt kemikaalile vastava filtritüübi (näit A1) või mitmete erinevate kemikaalide puhul kombineeritud filtri (näit ABE1 või ABEK1).

Juhul kui kontsentratsioonid on suured ja ületavad lubatud piirnormi üle 10 korra tuleks kasutada täismaski. Samuti on täismask soovitatav silmi ärritavate ainete korral. Ülejäänud juhtudel sobib tavaliselt poolmask.

Kasutamisel on tõesti oluline mugavus ja hingamistakistuse suurus ja see on eri tootjatel erinev. Üldreegel on see, et ühekordsed tolmurespiraatorid vahetatakse välja iga töövahetuse lõpus või siis, kui hingamistakistus hakkab suurenema.

Gaasi-ja aurumaskide puhul vahetatakse filtrid välja siis, kui aine lõhn või maitse hakkab filtrist läbi tulema. See on kirjas ka iga müügipakendiga kaasas olevas kasutusjuhendis. Kui kaua järjest mask ees saab töötada, seda tootjate kasutusjuhendid ei reguleeri. Ilmselt on siin vajalik siiski mõistlik kokkulepe tööandjaga.

(Samal teemal vt ka Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000 määrust "Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord".)

Vastus on ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (märts 2009)