Elektritrauma kahjustab erektsiooni

Elektritraumade sagedus on suhteliselt väike, kuid tagajärjed võivad olla tõsised: püsiv tervisekahjustus või koguni surm. Kahjustuse raskus sõltub voolu tugevusest, mõju kestusest ja sellest, millise kehapiirkonna kaudu elekter sisenes. Parima elektrijuhtivusega struktuurid organismis on närvid ja veresooned, mistõttu kehas ülalt alla mõjuv elektrilöök kahjustab piki veresooni ja närve liikudes elutähtsaid organeid. Muuhulgas mõjutab elektrilöök erektsioonifunktsiooni – erektsiooni tekkimisel on võrdväärne roll nii närvitalitlusel kui veresoonte reaktsioonil. Suurema takistusega kudede puhul, nagu luu, kõõlused ja rasv, muundub elektrienergia soojusenergiaks, põhjustades lähedal asuvate kudede põletust – peamiselt keha allosade kaudu saadava elektrilöögi puhul.

Hiljutises korealaste läbiviidud uuringus hinnati elektritrauma mõju erektsioonile. Uuritavateks olid 5 aasta jooksul (1998–2003) elektrilöögi tagajärjel Souli põletuskeskusesse sattunud patsiendid, kellest suurem osa nõustusid uuringus osalema. Voolutugevus jagati uuringus madal- ja kõrgepingevooluks, vastavalt alla ja üle 1000 voldi, erektsioonifunktsiooni hinnati vastava skaala alusel neljas kategoorias – raskelt kahjustatud, keskmiselt kahjustatud, kergelt kahjustatud ja normaalne. Uuringu tulemusel selgus, et enam kui pooltel elektritrauma saanud meestel esines erektsioonihäireid: 257-st 21–66-aastasest mehest olid häired 52,7%-l. Enim kahjustavaks teguriks oli kogu keha läbinud vool, sel juhul esinesid erektsioonihäired 100%-l, järgmisena mõjutas oluliselt erektsioonihäirete teket alakeha ülemist osa läbinud vool, muid kehaosasid läbinud voolu korral oli häirete osakaal väiksem. Erektsioonifunktsiooni ja elektritrauma vahelisi seoseid hindav uuring oli esmakordne, edasistes uuringutes on juba põhjust selgitada kahjustuse tekkimise täpsemaid mehhanisme.

Allikas: Urology, 2008
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2008)