Häälepaelte ülekoormusest

Tööst põhjustatud häälepaelte haigused liigitatakse füüsilisest (ja psühhoemotsionaalsest) ülepingest põhjustatud haiguste alla. Häälepaelte talitlushäired on sagedasimaks häälega seotud mureks inimestel, kes kasutavad oma hääleaparaati töös.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister, (sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66 “Kutsehaiguste loetelu”).
Kõikidest häälehäiretest tuleb kõige sagedamini ette häälepaelte funktsionaalseid häireid ehk talitlushäireid (düsfooniat ehk kähehäälsust), mis teevad kibedaks rääkimise ja laulmisega leiba teenivate inimeste elu. Häält kui töövahendit kasutavaid inimesi ohustavad halvimal juhul ka järgmised haigused:
• krooniline larüngiit e kõripõletik,
• häälepaelte sõlmed (nn lauljasõlmed),
• häälepaelte kontakthaavand,
• fonasteenia (hääle kähisemise ja nõrkusena avalduv hääleaparaadi häire).

Mis on hääl? Kuidas hääl tekib?

Hääl on inimese tekitatud heli. See võib olla rääkimine, laulmine, naermine, kisendamine jne. Inimese hääl tekib kõriõõne keskosa, nn kõrikitsuse seinas moodustuvate häälekurdude (limaskestaga kaetud lihased) kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad, nn häälepaelad, pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb aga häälepaelad võnkuma, millest tekib heli – hääl. Mida tugevam on häälepilu läbiv õhujuga, seda valjem on hääl. Mida peenemad (pinguldatumad) on häälepaelad, seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Et naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem. Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli arusaadavateks häälikuteks või muusikaliseks heliks. Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea.

Mis võib tekitada või soodustada häälepaelte ülekoormust?

Hääleprobleeme võib esineda kõikvõimalike elukutsete esindajatel, kuid kõige sagedamini on antud probleemiga hädas siiski lauljad ja kooliõpetajad ning üsna tihti ka näitlejad, ujumisinstruktorid, aeroobikatreenerid, sõjaväelased, advokaadid, preestrid, telefonioperaatorid jne. Häälevaevused võivad tekkida ka puhkpillimängijatel, kuna nad kasutavad häälepaelu õhu reguleerimisel.

Hääle kähisema hakkamiseks võib olla üsna mitu põhjust, näiteks hääle ülekasutamine või selle kasutamine väga halbades akustilistes tingimustes (näiteks taustmüra või kaja korral). Häälehäire algpõhjus võib olla ka ülemiste hingamisteede haigus, mida meie kliimavööndis esineb väga palju. Niiskes, tuulises ja vahelduva ilmastikuga kliimas ja saastatud õhus saavad meie häälepaelad väga suure koormuse. Hääleprobleemi tekke soodustajateks on peale külmetamise veel suitsetamine, stress ja õlavöötme ning kaela lihasepinged. Häält võivad mõjutada lihasepinged ükskõik millises kehapiirkonnas, iseäranis mõjuvad hääle tekitamisele aga kindlasti pinged õlgades ja kaelas, lõua- ja keelelihastes. Kui stressis inimene kasutab hääle tekitamiseks mõeldud lihaseid, väsivad need kergesti, kuna ei suuda lõdvestuda.

Probleemi tekkides hakkavad häälekurrud (ehk -paelad) punetama ja tursuvad, häälepilu ei sulgu enam korralikult ja hääl läheb kähedaks ehk, nagu rahvas on harjunud ütlema, hääl läheb ära. On tekkinud larüngiit ehk kõripõletik, kõri limaskesta ja kudede põletikuline seisund. Pikemat aega häält üle koormates võivad tekkida häälekurdudele ka nn lauljasõlmed (healoomulised kasvajalised moodustised). Kõva häält tehes tõukuvad häälepaelad tugevasti üksteise vastu. Sellest tekib limaskestale esialgu väike verevalum, mis pideva ülekoormuse tagajärjel muutub vähemärgatavaks paksendiks ehk sõlmekeseks. Tekkinud sõlmekeste tõttu ei saa jällegi häälepaelad korralikult sulguda ning taas on häälekähedus käes. Sellise häälehäire vastu tabletti ei ole. Paksendeid küll opereeritakse, kuid vale häälekasutuse korral tulevad need tagasi. Säästva kõnerežiimi ja korrigeeritud kõnetehnika korral võivad sõlmekesed mõne kuuga ise kaduda. Kui aga vigastus on juba väga suur, võib hääl kähisevaks ja kõlatuks jäädagi.

Kui hääl on ära …

Et hääleprobleem ei muutuks krooniliseks, tuleb haigus korralikult välja ravida. Kõri võib vajada näiteks nädalast puhkust. Tuleb minna arsti juurde, kes annab vajaduse korral töövõimetuslehe ja määrab ka ravimi(d).

Spetsialistid soovitavad osta apteegist kõrisse ja ninna tilgutamiseks mentoolõli, mis teeb häälepaelte ümbruse turse pehmemaks. Kasulik on sisse hingata kuuma auru (võetakse suur rätik üle pea ja kummardutakse lauale asetatud kuuma tõmmise anuma kohale auru sisse hingama).

Larüngiit on üks neist paljudest haigustest, mille korral medikamentoosse ravi kõrval soovitatakse ka taimravi. Taimravi aitab haiguse põhjalikumalt ja täielikumalt välja ravida.

Kuidas häält hoida?

Õpetaja, lektori või laulja hääle seisund pole ainult tema mure. Kui rääkijal on hääl korrast ära, hakkab ka kuulajatel kurk kipitama ja pingestub kogu hääletekitamise süsteem.

Kuidas oma töövahendit töökorras hoida?
• Tuleb omandada mõned hääle soojendamise võtted. Hea lihtne harjutus häälepaelte masseerimiseks on näiteks glissando’ga huulepõristamine (brr…). Huuled peavad seejuures kindlasti vibreerima ning hingekõri läbiv õhuvool peab olema pidev ja tugev.
• Oluline on pöörata tähelepanu rühile ja töökeskkonna ergonoomilisusele. Seegi mõjutab häält – ikka nende samade lihasepingete kaudu.
• Tuleb hoiduda rääkimast külmas õhus, sest rääkides hingatakse nii suu kui ka nina kaudu – seetõttu jõuab külm õhk otse häälepaelteni ja need võivad saada külma.
• Vajalik on tervislikult süüa ja juua piisavalt vett! Häälepaelad, nagu kogu organism, vajavad elutegevuseks mitmesuguseid aineid. Nende ainete saamiseks on vajalik regulaarne ja tervislik toitumine. Kui organismis on piisavalt vedelikku, tekib vajalikul määral lima, mis ei lase häälepaeltel kuivada.
• Kui hääl on haige, tuleb seda säästa. Sosistamine pole selleks sobiv moodus, sest sellisel kombel kõneldes peavad häälepaelad pingutama veelgi rohkem kui tavalise kõne korral. Ka kuulamisel, isegi teleri või raadio ees istudes, vibreerib hääleaparaat alati kaasa. Parim lahendus haigele häälele puhkust anda on viibida vaikses ümbruses.
• Ei sigaretile! Lisaks tahmanud kopsudele tunneb suitsetaja ära põletikuliste, värvuselt räpakaspunaste häälepaelte järgi. Tahmumise tagajärjel kaotab hääl tasapisi oma kõlavuse ja muutub kähedaks.
• Stressiga toimetulek on tähtis. Stressi toimel kaotavad lihased võime lõtvuda. Selle tagajärjel on hääle normaalne tekitamine häiritud.
• Aeg-ajalt tuleks külastada häälepedagoogi ja käia häälemassaažis! Õppides häält õigesti moodustama ning kasutama kõiki võimalusi, mida pakuvad meie kehas asuvad urked ja kõlakojad, suudab inimene oma häält valitseda ja rääkida häälepaelu koormamata. Häälemassaaž aitab kõrvaldada pingeid hingamist ja hääle teket võimaldavates lihastes ning arendab lihasetunnetust, luues eelduse hääle tasakaalustatud kasutamiseks nii kõneldes kui ka lauldes. Selle meetodi abil saab ka diagnostilise pildi oma häälekasutuse eripärast. Häälemassaaž on kombinatsioon massaažist ja hingamisharjutustest.

Kokkuvõtteks

Nii nagu teetöölistel on töökaitsenormid vibreeriva pneumovasaraga töötamiseks, peaksid olema normid ka hääle kasutamiseks. Pärast koormust on vajalik taastumine: nii lühiajaline (mõned minutid või tunnid) kui ka pikaajaline (kuni kolm päeva, et uueneksid laulmise või rääkimisega kahjustunud kapillaarid ja häälepaelte koed).

Autor: Anneli Kose, Medicover AS-i töötervishoiuõde
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2008)