Uus asbestimäärus ja selle olulisemad nõuded

Alates 2008. aasta jaanuarist kehtib uus määrus „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, mis sätestab asbestikiudude piirnormi ja tööandja kohustused asbestitöödel.

Asbestina käsitletakse järgmisi kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale: aktinoliit, amosiit, antofülliit, kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit. Kroküdoliit, krüsotiil, amosiit ja aktinoliit on tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks. Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada kõri-, mao-, peensoole- või jämesoolevähki.
Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne, vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele on seda materjali peetud aastate vältel asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses on asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides jpm. Asbesti ja seda sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma ja moodustab ohtliku õhusaaste.

Asbestitööks loetakse 2008. aasta 1. jaanuarist jõustunud asbestimääruse kohaselt asbesti sisaldava ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kaasa arvatud asbesti eemaldamist ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumist, töökohalt äraveo ettevalmistamist, vedu ja ladestamist prügilasse. Kõik muud tööd asbestiga ja asbesti sisaldavate toodetega on keelatud.

Määrus seab tööandjale kohustuse enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust veenduda, kas see sisaldab asbesti või ei sisalda. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse nimetatud tööde tegemisel asbestitööle esitatavaid töötervishoiu ja -ohutuse nõuded.

Määrusega kehtestatakse ka materjali asbestisisaldusest teatava hoiatusmärgi kirjeldus. Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5 cm ja laius 2,5 cm, hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. 

Töökeskkonna riskianalüüs

Enne iga asbestitööd peab tööandja viima läbi riskianalüüsi ja selle käigus hindama töötajate asbestiga kokkupuute laadi, ulatust ja kestust. Riskianalüüsist tulenevalt peab tööandja võtma tarvitusele sobivad ennetusabinõud. Asbestitööd võib jagada laias laastus kaheks: väikese riskiga tööd, mille käigus töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa kehtestatud piirnormi, ja suure riskiga tööd, mille käigus kokkupuute piirnorm eeldatavalt ületatakse. Piirnormiks loetakse 0,1 asbestikiudu sissehingatava õhu cm3 kohta (100 000 kiudu m3 kohta), taandatuna 8-tunnisele võrdlusperioodile. Väikese riskiga tööde näideteks võib tuua lühiajalise, alla 4 tunni kestva kokkupuute materjalidega, mis ei ole rabedad ja milles asbestikiud on seotud tihkeks struktuuriks (nt asbesttsementtooted); heas seisukorras olevate asbesti sisaldavate materjalide hermetiseerimise või katmise; analüüside kogumise õhu koostise kontrollimiseks või materjali asbestisisalduse määramiseks. Suure riskiga töödeks on eelkõige asbesti sisaldava ehitise või konstruktsiooni lammutamine ja asbesti eemaldamine ehitisest, seadmest või nt laevast.

Asbestitöö alustamisest tuleb teatada tööinspektsiooni

Tööandja on kohustatud asbestitööst iga kord tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikult teatama vähemalt 7 päeva enne töö alustamist. Teatele tuleb lisada töökava, mis tuleb koostada, kui tegemist on lammutus- või asbestieemaldustööga. Töökava peab sisaldama asbestiga kokkupuutuvate töötajate, samuti ka töö mõjupiirkonda jäävate teiste töötajate ja elanike kaitseks rakendatavate abinõude kirjeldusi. Töökavas peavad olema toodud:
1) töökoha skeem koos seadmete, sh asbestijäätmete konteineri asukohaga;
2) asbesti või asbesti sisaldavate materjalide asukoht ja eeldatavat kogus lammutatavas objektis;
3) töövõtted, sh ettevalmistavad tööd;
4) asbestitolmu leviku takistamiseks rakendatavad meetmed;
5) töötajatele antavate isikukaitsevahendite nimetused;
6) meetmed töökoha puhastamiseks asbestijäätmetest ja -tolmust;
7) asbestijäätmete veo korraldus ja ladustamiskoha nimi;
8) asbestikaardistamise aeg ja kaardistaja nimi.
Väikese riskiga tööde korral ei pea tööandja töö alustamisest tööinspektsiooni teavitama ega töökava koostama.

Kuidas vähendada terviseriski?

Asbestitööd tuleb teha nii, et töötaja kokkupuude asbestitolmuga on võimalikult väike ja jääb alla piirnormi. Kokkupuute vähendamiseks on järgmised võimalused:
1) piiratakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate arvu;
2) töö korraldatakse nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski;
3) rabedat asbesti sisaldava konstruktsiooni lammutamisel või asbesti eemaldamisel eraldatakse asbestiga kokkupuute piirkond ümbritsevast keskkonnast alarõhulise hermeetilise tsooni abil;
4) asbestitööd tehakse nii, et asbestitolm ei satuks õhku. Kui tolmu teket ei ole võimalik vältida, tuleb töökoht eraldada muust töökeskkonnast ja kasutada piisava võimsusega kohtäratõmmet;
5) välditakse asbesti kandumist töökohast mujale töötajate riietega või muul viisil;
6) kasutatakse kokkupuudet vähendavaid seadmeid, sh õhupuhasteid;
7) asbesti ja asbesti sisaldavaid jäätmeid hoitakse ja transporditakse suletud pakendis;
8) kõiki ruume või seadmeid, mis on seotud asbestitööga, puhastatakse ja hooldatakse korrapäraselt.

Asbestikiudude sisalduse mõõtmine

Asbestikiudude sisaldust töökoha õhus mõõdetakse juhul, kui on vaja veenduda, kas töökoha õhk sisaldab või ei sisalda asbesti (õhu puhtuse kontroll) või kas asbestisisaldus sissehingatavas õhus ei ületa piirnormi. Asbestikiudude sisalduse mõõtmisi töökoha õhus ja materjalide asbestisisalduse uuringuid võib teha ainult akrediteeritud mõõtelabor. Eestis asub selline labor Tervise Arengu Instituudi juures. Proove võtavad nõuetekohase ettevalmistusega töötajad.

Tööhügieen

Tööandja peab tagama, et asbestitööde teostamise koht on selgesti piiritletud ning varustatud ohutusmärkidega „Ohuala“ ja „Kõrvalise isiku sisenemise keeld“.
Tööandja peab andma töötajatele sobiva kaitseriietuse ja muud vajalikud kaitsevahendid. Asbestitolmuga saastunud kaitseriietust ning isikukaitsevahendeid ei tohi töökohalt välja viia, välja arvatud utiliseerimiseks või puhastamiseks. Tööandja kõrvaldab asbestijäätmed, sh asbestiga kokku puutunud kasutuskõlbmatud riietusesemed ja ühekordse kasutusega kombinesoonid, filtrid jms töökohalt võimalikult kiiresti, kasutades asbesti utiliseerimiseks ette nähtud kinnist pakendit, mis on märgistatud asbesti hoiatusmärgiga.

Töökoha õhu asbestisisalduse eeldatav suurenemine

Kui mõne asbestitöö, nt lammutustöö käigus võib eeldada, et töökoha õhu asbestisisaldus suureneb üle piirnormi ja seda ei saa vältida, peab tööandja töötajate ohutuse tagamiseks:
1) andma töötajale sobivad ja tõhusad hingamis- ja muud vajalikud isikukaitsevahendid;
2) määrama ohuala, kus tuleb kaitsevahendeid kasutada;
3) takistama asbestitolmu levimist ohualalt väljapoole.
Asbestitolmuga kokku puutuvad töötajad peavad kandma tolmumaski filtriga P3 ja peakattega varustatud tolmukindlast materjalist ühekordse kasutusega kombinesooni, kaitsekindaid ja -jalatseid. Töötajad peavad neile antud isikukaitsevahendeid kasutama nii kaua, kuni kestab kokkupuude asbestitolmuga, piirdudes lühima vajaliku ajaga.

Töötajate väljaõpe

Tööandja korraldab töötajatele enne esmakordset asbestitööle asumist väljaõppe, mille sisu ja maht peavad olema kooskõlas tehtava töö laadiga. Väljaõppe kestus peab olema vähemalt 8 tundi ja väljaõppel tuleb käsitleda järgmisi teemasid:
1) asbesti tervist kahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurendavad tegurid, sh suitsetamine;
2) asbesti sisaldavate toodete ja materjalide liigid, nende tuvastamine;
3) tegevused, mille käigus võidakse asbestitolmuga kokku puutuda;
4) asbestitöö kavandamine ja töökava koostamine;
5) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid materjale või neid kahjustatakse;
6) ohutud töövõtted, kaitsevahendid, kasutatavad ohumärguanded;
7) hingamiskaitsevahendite otstarve, sortiment, valimine ja kasutamine;
8) asbestitöö hügieeninõuded;
9) saastatusest puhastamise kord;
10) jäätmete kõrvaldamine;
11) tervisekontroll;
12) lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnika, vajadusel koos praktiliste harjutustega.
Tööandja võib väljaõppe ise läbi viia, kui oskused ja kogemused on piisavad, või tellida mõnelt tööohutusalase koolitusega tegelevalt koolitusasutuselt.

Töötajate tervisekontroll

Tervisekontrolli eesmärk on ennetada ja diagnoosida asbestist põhjustatud tervisekahjustusi.
Tööandja tagab, et kõik asbestitöid tegevad töötajad läbivad esmase ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.

Tervisekontrolli käigus on kohustuslikud uuringud rindkere kliiniline läbivaatus (röntgenoloogiline uuring) ja kopsude funktsionaaldiagnostiline uuring (spirograafia).
Töötervishoiuarst annab tervisekontrolli tulemuste alusel hinnangu töötaja tervislikule seisundile ning teavitab töötajat, kui tal ei ole soovitatav teha asbestitöid, nt juhul kui töötajal on diagnoositud krooniline kopsu- või ülemiste hingamisteede haigus. Töötervishoiuarst võib teha tööandjale ettepaneku mitte rakendada töötajat asbestitööle või eemaldada töötaja alalt, kus ta asbestiga kokku puutub. Töötaja tervisekontroll peaks jätkuma ka pärast asbestiga kokkupuute lõppu, ka juhul, kui ta vahetab töö- või ametikohta või läheb vanaduspensionile. Sellisel juhul peaks edaspidi tervisekontrolli korraldama perearst, keda töötaja teavitab oma eelnevast kokkupuutest asbestiga, Uuringute tulemusest lähtuvalt määrab arst ka järgmise tervisekontrolli aja.

Asbestiga kokkupuutuvate töötajate üle arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja, kuhu kantakse iga töötaja asbestiga kokkupuute kestus ja tööülesannete kirjeldus. Selle nimekirja andmed võivad olla oluliseks abiks asbestoosi või muu asbestiga kokkupuutest põhjustatud haiguse diagnoosimisel. Probleemne võib olla andmete kättesaadavus arstile, kuid kui töötaja ise ütleb arstile, millal ja millise tööandja juures töötades ta asbestiga kokku puutus, on võimalik andmed leida. Tööandja peab tagama, et nimekirja säilitatakse vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet asbestiga. Tööandja tegevuse lõpetamisel antakse nimekiri üle tema õigusjärglasele, õigusjärglase puudumisel kohaldatakse andmete säilitamisel «Arhiiviseadust».

Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust vähemalt 7 päeva enne asbestitöö alustamist, esitades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva teate asbestitöö alustamise kohta. Teade peab sisaldama järgnevat:
1. Tööandja nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress
2. Töö teostamise koha täpne aadress
3. Tegevuse iseloomustus (ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, asbesti eemaldamine jne)4. Käideldava asbesti olek (rabe või tihke materjal) ja eeldatav kogus (m2, m3 või kg)
5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks rakendatavad abinõud
6. Asbestijäätmete ladestamiskoht
7. Asbestitöid tegevate töötajate arv
8. Tööde alguskuupäev ja arvatav kestus
9. Tööde juhi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress
10. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg ja väljaandja tööde puhul, mille tegemiseks on vajalik ehitusluba
11. Teate koostaja nimi ja allkiri, kuupäev

Autor: Ivar Raik, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juht
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2008)