Tervise edendamine töökohal – müüt või tulevikutrend?

Äriorganisatsioonide otseseks eesmärgiks on kasumi saamine. Tänapäeval käivad aga tööelu juurde enamasti infotehnoloogia kiire areng, passiivne eluviis, rohke autosõit, kiired eined, suur närvipinge ja emotsionaalne stress. Ettevõtja ees on küsimus, kuidas motiveerida oma töötajaid nende ohutegurite mõju vähendamiseks oma tervist edendama. Ettevõte saab siin palju kaasa aidata.

Oma tervist hoida, kaitsta ja edendada saab eelkõige inimene ise. Ühiskondliku olendina teeb inimene aga olulised otsused ja muutused oma käitumises sageli just keskkonnatingimuste mõjul ning enamasti teisi matkides − teiste kogemusi kuulates ja üheskoos uusi harjumusi katsetades. Olulised harjumused, sh ka tervist hoida aitavad (või vastupidi – seda laastavad) toitumise, liikumise, suhtlemise ja elurütmide korrastamise harjumused, kujunevad enamasti välja lähedaste, sõprade ja töökaaslaste seltskonnas. Üksikindiviidile on vajalik olla teiste hulgas heakskiidetud. Harjumuste kujunemise määrab ühest küljest teatud inimeste rühma kuulumine, teisest küljest selle rühma keskkonnatingimused.

Töökoht ehk organisatsioon, kus inimesed koos tegutsevad, saab oluliselt kaasa aidata tervislike harjumuste kujunemisele, õhutada või takistada tervise parandamist tervislike valikute kättesaadavuse kaudu. Viimasel paaril aastal on Eesti tööandjate ees terav küsimus, kuidas säilitada oma tööjõudu, hoida organisatsiooni konkurentsivõimelisena ja leida uut kompetentset personali, kes jääks püsima. Väärtustatakse arenemisvalmidust ja innovaatilisust, vastupidiselt rutiinsele tööle. Pööratakse tähelepanu juhtimisstiilile, mis võimaldab luua ühise tulevikuvisiooni ning motiveerib inimesi tervist toetava keskkonna kaudu.
Tervis on sotsiaalsest kooslusest sõltuv

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi on tervis kehalise, vaimse ja hingelise heaolu seisund. See hõlmab füüsilise tervise kõrval niisiis ka sotsiaalset tervist ja heaolu ning tunnete ja mõtlemise tervislikkust ja tasakaalu. Nii kehalise kui ka emotsionaalse, vaimse ja hingelise heaolu taastamiseks ja tagamiseks on vaja koos tegutseda ja aega veeta. On vaja teadmisi, tingimusi ja eestvedajaid, et tervislikult elamise harjumused inimrühma igapäevaste tegevustena käigus hoida. Rühmadena koos tegutsemise ja uute harjumuste kujunemise määrab suuremate sotsiaalsete koosluste – organisatsiooni või riigi toetus kasvukeskkonnana. Asutused ja ettevõtted, riik ning meedia saavad luua tingimused, milles väiksemate rühmade tervist edendav tegevus kas areneb, hääbub või võtab koguni nuripidise suuna (meenutagem näiteks ohtra alkoholi või kasiinode kasutamist ühiseks ajaveetmiseks ja seega ka harjumuste kujundamist).

Mis on tervise edendamine töökohal?

Tervise edendamine hõlmab inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist kolmes sektoris – nii organisatsioonides, riiklikul tasandil kui ka kodanikualgatuse korras tegutsevates algatusrühmades (näiteks MTÜ-des). Töötaja tervise edendamine tööandja abiga tähendab vahendite ja ressursseide pakkumist, mis aitaks inimestel hoida end tervena ja selle kaudu parandada nii elukvaliteeti ja heaolu kui ka töövõimekust. Terviseedendus töökohal on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja seda parandada töökeskkonna tervislikuks kujundamise kaudu (Maailma Terviseorganisatsiooni Ottawa Harta definitsiooni järgi).

Tervist edendavate töökohtade liikumine sai alguse 1984. aastal Ameerika Ühendriikides n-ö rohujuure tasandil ehk kodanikualgatuse korras. 1996. aastast moodustati Euroopa tervist edendavate töökohtade võrgustik (Europan Network for Workplace Health Promotion – ENWHP, lühidalt WHP). Eesti liitus selle võrgustikuga 2005. aastal Tervishoiuameti ja Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. 2005. aastal kuulus võrgustikku 20 ettevõtet, mille esindajaid koolitati tervise, elukvaliteedi ja töötervishoiu küsimustes. 2006. aasta lõpuks olid TET ehk Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikuga ühinenud 40 ning 2007. aasta lõpus juba 74 organisatsiooni esindajad.

Tervist edendavate töökohtade sihiks on terviseohtude teadvustamine ja nende vältimine töökohal, tervist kaitsvatest töötingimustest ja tervist edendavast töökeskkonnast teavitamine ning nende kohandamine töötajate huvidega. Tööandjaid teavitatakse, milliste elukvaliteedi aspektidega töökohtade planeerimisel saab arvestada, näiteks
-  sooja toidu kättesaadavus tööpäeval,
-  tubakast ja teistest sõltuvusainetest vaba keskkond,
-  võimalused tegeleda kehalise treeninguga,
-  psüühilist tasakaalu hoida aitav suhtlus,
-  stressi pärssiv juhtimisstiil, stressijuhtimine jms.

Tervist edendav töökoht (TET)

Tervetes organisatsioonides tegutsevad terved töötajad. Eesti TET-võrgustiku liikmetel on olnud kolme aasta jooksul võimalus omavahel kogemusi analüüsida ja arutada, kuidas luua inimestele ohutumad töötingimused ning kuidas suunata inimesed ise oma tervist väärtustama ja edendama. Ohutu töökeskkond ei taga veel tervist. Tervise edendamine töökohal algab seal, kus töötervishoiu ja tööohutuse kohustuslikud nõuded on juba täidetud. TET annab olulised põhisuunad terviseedenduseks.

Tervise edendamise meetmed määratletakse töökoha heade tavadena, mis põhinevad Euroopa Kvaliteedifondi kvaliteedi juhtimise mudelil (WHP in Europe). Tervise edendamise kvaliteeti näitavad:
-  ettevõtte strateegilise ja igapäevase juhtimise kooskõla tervise edendamisega,
-  inimressursside arendamise ja töö parema organiseerimise meetmete rakendamine,
-  töökohtade terviseedenduse planeerimine,
-  sotsiaalse vastutuse mõistmine,
-  töökohtade terviseedenduse ellurakendamine ja selle tulemuslikkus.

Tervise edendamise kriteeriumid valitakse vastavalt organisatsiooni võimalustele ja arengutasemele. Tervis kujuneb igapäevases elukeskkonnas, kus inimesed õpivad, töötavad ja elavad. Tervist edendavate töökohtade eesmärk on parandada inimeste tervist seal, kus nad veedavad põhiosa päevast − asutustes, organisatsioonides.

Millistes valdkondades saab töötaja tervist edendada?
-  Töökoha hügieen
-  Tervislik toitumine
-  Suitsuvaba töökeskkond
-  Kehalise vormi ning tervise ja töövõime taastamisest hoolimine
-  Stressiennetus
-  Terviseriskide vähendamine
-  Töötervishoiuteadmiste levitamine ja rakendamine
-  Kutsehaiguste ennetamine
-  Alkoholi tarbimise kultuur
-  Suhtlemiskultuur ja kommunikatsioon
-  Perekesksuse ja -heaolu eest hoolitsemine
-  Töökohtade kvaliteedi arendamine
-  Infrastruktuuri parandamine
-  Tööstusjäätmete õige käitlemine

Miks peaks tööandjad tundma huvi töötajate tervise edendamise vastu?

Riiklik tervishoiu ja tervise edendamise poliitika peaks suunama tööandja vältima oma töötaja terviseriske ning väärtustama tema eneseteostust, enesesäästmist ja enesetaastamist, parendama suhtlemiskultuuri ja kommunikatiivsust, kujundama tervislikku ja turvalist töökeskkonda, hindama personali rahulolu, maandama tööga seotud stressi, rakendama töötervishoiu ja tööohutuse abinõusid, ennetama tööga seotud haigusi. Eestis selles vallas veel arenguruumi jätkub. Tööandja hoolivust kirjeldav töötaja tervisele, spordile, koolitamisele ja meelelahutusele tehtud kulutuste osakaal tööjõukuludes on teistes Euroopa Liidu riikides kõnekalt suurem: näiteks Soomes 14%, Belgias 6% ja Eestis 0,7% (uurimus 2005. aastast, Mercer HR Consultig). Tõsi küll, tööandja ei saa korvata riikliku sotsiaalpoliitika või kodanikuühiskonna puudujääke näiteks liikumisharrastuse või tervisliku toitumise harjumuste kujundamisel. Kuid tööandja saab luua keskkonna, milles tervislikud valikud tehakse kättesaadavaks.

Tööandjatest oleneb suuresti:
-  töötajate kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastuse õhutamine tööpauside ajal ja vabal ajal,
-  tervisliku toidu võimaldamine ja tervislike toitumisharjumuste kujundamine ettevõtte sööklas või kohvikus,
-  suitsuvaba töökeskkonna kujundamine,
-  töökeskkonna sisekliima, töömiljöö ja suhtlemisharjumuste parandamine toetava juhtimisstiili kaudu,
-  töötajate haigestumise ja tööjõu voolavuse vähendamine.

N-ö pisiasjadega, näiteks jalgratta turvalise hoidmise või perekeskse paindliku tööaja võimaldamisega, võib tööandja saavutada töötajate lojaalsuse ning koguni tööjõukulude kokkuhoidmise haiguspäevade vähenemise arvelt.

Kuidas mõõta meetmete tulemuslikkust?

Töökohtade tervise edendamise meetmete mõju mõõtmiseks saab kasutada järgmisi näitajaid:
-  majandusliku kasu tõus (töötajate puudumine ja töölt äraolek väheneb),
-  tööõnnetuste vähenemine,
-  motivatsiooni ja efektiivsuse paranemine,
-  toodete ja teenuste kvaliteedi paranemine,
-  ettevõtte maine paranemine,
-  klientide rahulolu suurenemine,
-  töötajate elukvaliteedi paranemine,
-  tööga rahulolu paranemine,
-  tööstressi vähenemine,
-  töökliima paranemine,
-  tööga seotud tervisehäirete vähenemine.

WHP tervisliku töökoha edendamise standardi järgi hinnatakse tööandja tegevust järgmiste kriteeriumide alusel:
1. Organisatsioonil on olemas tervisliku töökoha edendamise poliitika.
2. Personal on kaasatud terviseedendamise strateegia väljatöötamisse.
3. Töötervishoiu meetmed on ellu viidud.
4. Organisatsiooni tegevus ja motivatsioonisüsteem on seotud kehalise aktiivsuse, liikumisharrastuste ja tervisliku toitumise toetamise ning tubaka, alkoholi jm sõltuvusainete tarvitamise ja hasartmängurluse vältimisega.
5. Arendatakse peresõbralikku personalipoliitikat ja töökorraldust.
6. Soodustatakse personali eneseteostust ja tervist säästvat arengut.

Kuidas saab tööandja toetada töötaja hoolimist oma tervisest?

Vastutus tervise eest on kahepoolne. Tervist toetavad need väärtused ja hoiakud, mille inimesed teadlikult omaks võtavad. Ebatervisliku keskkonnaga leppimine, mida põhjustab kuulekus kasumit jahtivale tööandjale, võib pikemas perspektiivis osutuda suuremaks probleemiks kui sõnakuulmatus enda tervise eest seismise tõttu. Töötaja peaks ka ise jälgima, et ta töö- ja puhkeaeg oleks tasakaalus. Ta peaks julgema tõstatada töövõime taastamisega seotud probleeme, suutma rääkida töökoormusest ja töötüdimusest karistamise või vallandamise ohuta. Mõistagi eeldab see tööandja kui partneri haritust tervise edendamise vallas: võimet ja oskust ära tunda töötaja kriisi- ja stressireaktsioonid ning tahet pakkuda vajalikul hetkel toetust.

Kuidas saab tööandja toetada töötajat enda tervise eest hoolitsemisel?

TET-võrgustikuga liitunud Eesti tööandjate esindajaid on koolitatud järgmistel teemadel:
-  stress ja töökeskkond: kuidas ära tunda töötaja stress ja kuidas sellega töökohal toime tulla;
-  tööaja korraldamine;
-  tervise edendamise põhimõtted erasektoris;
-  HIV töökohal;
-  tervise tegevuskavad organisatsioonis – parimad praktikad;
-  töötempo ja töökoormuse reguleerimine;
-  tervislik toitumine;
-  euroopa terviseedenduse võrgustiku tegevus ning Saksamaa ja Soome kogemus;
-  TET valdkonna poliitika Euroopa Liidus ja uued strateegilised suunad.

Näiteid heast terviseedenduse praktikast Eesti ettevõtetes:

-  Terviseradade rajamine ja hooldamine töökoha läheduses looduses ning liikumisvaheajad töö ajal samadel radadel treeneri juhendamisel ning ettevõtte kulul – AS Tallinna Vesi
-  Koolitused ja treeningud ning treeneri või füsioterapeudi juhendamine oma füüsilise vormi hindamiseks ja harjutuste valikuks – AS Tallinna Vesi
-  Töötervishoiuarsti vastuvõtud töökohal kord nädalas – Tallinna Kaubamaja
-  Masaažitool ja lõunauinaku võimalus töökohas – Tallinna Kaubamaja
-  Võimalus käia psühholoogi vastuvõtul tööandja kulul – Lõuna Politseiprefektuur
-  Tervise- ja kodanikualgatuse konto – võimalus valida endale sobiv tervise edendamise viis (treening, spordiklubi, massaaž, ujumine, sanatoorium jms) kindla summa ulatuses aastas tööandja kulul − AS Eesti Ehitus

Autor: Taimi Elenurm, tööpsühholoog
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2008)