Tööpäeva poolitab korralik lõunasöök

Üha enam on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et inimesed sööksid tööpäeva jooksul korralikku lõunasööki. Kui hommikusöök peaks varustama organismi energiaga, et inimene saaks alustada päeva ja hakata tööle, siis umbes kella 12–13 paiku on need varud ennast ammendanud ning tuleks mõelda nende täiendamisele.

Lõunasöök tööl

Millised on võimalused lõunasöögiks töö ajal? 
- lõunasöök jäetakse üldse vahele; 
- korralikku lõunasööki ei sööda, ainult näksitakse midagi (nt küpsised, puuviljad); 
- võetakse kodust või poest toitu kaasa ja süüakse seda soojendamata (nt võileivad, salat) või soojendatult (nt supp, vormiroog). 
- süüakse töö juures sööklas; 
- käiakse söömas mõnes söögikohas väljaspool töökohta.

Halvimad nendest variantidest on lõunasöögi täielik ärajätmine või tasakaalustamata näksimine, parim variant soe ja korralik lõunasöök. Kogu toitumine peaks olema mitmekesine ja vastama inimese vajadusele. Piisavas koguses saab lõunal energiat, kui süüa ära üks korralik praad koos leiva, puuvilja ja joogiga või supp, leib ja magustoit.

Kui palju energiat peaks lõunasöögist saama, arvestades inimese päevast energiavajadust?
Päevane energiavajadus ja lõunasöögi osakaal sellest:
2000 kcal, 700 kcal
2500 kcal, 850–900 kcal
3000 kcal, 1000–1100 kcal

Soe lõuna sööklas

Praadide valikul võiks eelistada kala ja lahjat veiseliha praetud sealiha- ning singi-viineritoitudele ning prae lisandina pigem keedetud kartulit, tatraputru ja riisi praetud kartulite asemel. Prae juurde peaks kindlasti kuuluma suur portsjon salatit ning soovitatavalt ka keedetud-hautatud köögivilju.

Töökoha sööklas võiks olla tasuta joogivesi. Toidu kõrvale ei pea alati üldse jooma, aga kui juua, siis sobib selleks väga hästi ka tavaline vesi. Ka leibade valik võiks olla suur ning kindlasti tasuta, sest inimesed kipuvad leiba sööma vähem, kui on soovitatav (soovitatav on umbes 3–4 viilu päevas). Kui vaadata lõunasööki pakkuvate ettevõtete toiduvalikut, siis see varieerub väga tugevasti, kuid suurimateks probleemideks on reeglina ühekülgne toiduvalik, liiga rasvased toidud ning köögiviljade ja salatite vähesus.

Kõhutäis sööklasse minemata

Kui tööpäeval pole tõesti võimalik söömisele palju aega kulutada või pole võimalust korralikku lõunasööki saada, siis tuleks eelistada järgmisi poest ostetud või kodunt kaasa võetud toite: puuviljad, köögiviljalõigud, toorsalatid; võileivad (soovitavalt täisteraleib, sobib ka näkileib) juustu, toor- või kodujuustu, kala(konservi), lahja singi, tomati- või kurgiviiludega; jogurt, müsli (maitsestamata) jogurtiga, kama, kohupiim marjadega; joogiks mahlad, piim, keefir.
Väga hea on, kui tööl on võimalik kodunt kaasa võetud toitu soojendada. Sel juhul saab süüa korraliku lõunasöögi supi või vormiroa näol, süües kõrvale leiba ja juues piima, keefiri või mahla.

Kui söömiseks ostetakse valmistoitu poest, siis tuleks enne kindlasti uurida toote koostist ning energia- ja toitainete sisaldust.

Miks ei ole hea süüa saiakesi, küpsetisi limonaade, kartulikrõpse, valmissalateid, magustoite, puljongeid jms? Sellepärast et reeglina sisaldavad need palju rasva ning suhkrut ja/või soola, kuid üldse mitte või ainult väheses koguses vitamiine ja mineraalaineid.

Kui palju umbes võivad ebasoovitavad tooted sisaldada rasva, soola või suhkrut ning kui süüa iga päev ära üks portsjon, siis palju koguneb aastaga? 
- 0,5-liitrises limonaadis on 10 teelusikatäit suhkrut → aastas 14 kg suhkrut 
- 100-grammises kartulikrõpsupakis on ligi 1,5–2,5 g soola ja 33 g rasva → aastas 600–1000 g soola ning 12 kg rasva 
- 100-grammises šokolaaditahvlis on 29 g rasva → aastas 10,5 kg rasva 
- 60-grammises lehttaignast viineripirukas on 14 g rasva ja 0,9 g soola → aastas 5 kg rasva ja 300 g soola 
- 5 tavalises küpsises on 7 g rasva → aastas 2,5 kg 
- 200 g hapukoore- ja/või majoneesikastmega valmissalatis (nt kartulisalatis, rosoljes on) 12–25 g rasva ja 1–2 g soola → aastas 4–9 kg rasva ja 350–700 g soola

Kui kõik eelloetletud tooted moodustaksid sinu lõunasöögi, siis saaksid sellest kokku: 
- ligi 2000 kcal 
- umbes 100 g rasva ja 
- ligi 4 g soola (päevane soovitus maksimaalselt 5–6 grammi)

Mõned soovitused ettevõtetele, kellel on n-ö oma söökla 
- Kõige kasulikum on söökla, milles töötavad inimesed on ettevõtte enda palgal – sel juhul on võimalik teha toitu töötajatele kõige taskukohasema hinnaga ning koostada sobilik menüü. 
- Kui söökla töötab lepingu alusel toitlustusfirmaga, tuleks teha korralik leping, mille alusel ettevõtte juhtkond ja/või töötajad saaksid kaasa rääkida menüü koostamises jm küsimustes. 
- Hea tuleb seista selle eest, et iga päev oleks menüüs ka suppe, köögiviljatoite, toite kalast või kanalihast, samuti korralikke magustoite (kohupiimaroad, mannavaht, leivasupp) ning puuvilju. 
- Võimaluse korral tuleks lülitada menüüsse ka putrusid ning munatoite. 
- Mida vähem kasutatakse toitude valmistamisel pooltooteid, konserve ja valmistooteid ning mida rohkem töötlemata toiduaineid, seda parem. Toiduvalmistamisel tuleb eelistada õli võile ja margariinile. Vähendada majoneesi kasutamist, valida väiksema rasvasusega piimatooted (hapukoor, juust). Soola võib toiduvalmistamisel kasutada piiratult ning selle asemel tuleb maitsestada toite rohkem ürtidega. 
- Salativalik prae kõrval peab olema võimalikult rikkalik, eelistada võiks mahla, õli ja maitsestamata jogurti baasil valmistatud salatikastmeid. Üks hea võimalus on sisse seada eraldi salatilaud, kust inimene ise meeldivad komponendid prae kõrvale valib. Samuti tasuks kaaluda köögiviljade pakkumist tükeldatuna ning koos kaasavõtmise võimalusega. 
- Leib (soovitavalt teraleib) ning joogivesi võiksid olla tasuta. 
- Ka joogivalik peaks katma erisuguseid eelistusi: piimatooted (piim, keefir, jogurt), mahlad või nektarid. 
- Kui lisaks põhitoitudele pakutakse sööklas ka näksimiseks mõeldud toite, siis vajaks seegi sortiment põhjalikku kaalumist – näiteks pirukate pakkumisel võiks eelistada pärmitaignast pirukaid. 
- Menüüde koostamiseks ja analüüsimiseks on võimalik kasutada veebipõhist toitumisprogrammi, mis asub leheküljel www.terviseinfo.ee. Sellelt lehelt ning ka veebilehelt www.toitumine.ee leiab informatsiooni ka toitumise kohta üldiselt. Veebiaadressilt www.terviseinfo.ee leiate toitumisprogrammi, mis aitab menüüd koostada ja analüüsida.

Autor: Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2009)