Mobiiltelefoni ohud - müüdid ja tegelikkus
Paljudes artiklites mobiiltelefonide ja akutoitel töötavate raadiotelefonide ohu kohta tervisele on mitmed väited vastuolus füüsikat käsitleva teaduse seisukohtadega ega ole kooskõlas meditsiinis kasutatavate uurimismeetoditega, väidavad arst Paul Krooni ja insener Vernold Kallasmaa 3. jaanuari Postimehes.
Väide 1: Mobiiltelefoni ümber tekkiva elektromagnetvälja tugevus sõltub aparaadi margist, mobiilsidemasti kaugusest ja ka sellest, kas telefoniga parajasti kõneldakse või mitte.
Selgitus: Tekkiva elektromagnetvälja tugevus, õigemini võimsusvoo tugevus ei olene peaaegu üldse telefonimargist - seda piirab toiteallika (aku) mahtuvus.
Võimsusvoo tihedus peaaegu ei olene ka mobiilsidemasti kaugusest mobiiltelefonist. Telefoni ümber tekib kiirgusväli peaaegu ainult siis, kui ta on lülitatud saatele, so temaga räägitakse.
Hands- free väiksem kiirgus-ohtlikkus tuleneb sellest, et mobiiltelefoni antenn paikneb operaatorist märgatavalt kaugemal. Ei tohi unustada tõsiasja, et elektromagnetvälja tugevus väheneb ruudus kauguse suurenemisega.
Väide 2: Eestis pole ametlikke kiirgusdooside tervisekaitsenorme kehtestatud ja sestap tuginetakse Euroopa Liidu normidele.
Selgitus: Eestis kehtivad selles sagedusalas endise N. Liidu vastavad sanitaarnormid ja -eeskirjad, mis lubavad elanikele ööpäeva ringi võimsusvoo tiheduseks 10 µW/cm2.
Euroliidus on vastavaks väärtuseks 450 µW/cm2. Mobiilside tugijaamade puhul on esimesest väärtusest kinnipidamine Eestis tagatud.
Väide 3: Rääkida ei tohiks liftis ega autos, sest seal on kehva levi tõttu kiirgus eriti tugev.
Selgitus: Kinnises, seda eriti metallpiiretega ruumis võib kiirgusväli olla mõningal määral tugevam kui vabas õhus, kuid mitte oluliselt.
Väide 4: Brittide hinnangul ei tohiks mobiiltelefoni ka öösel voodi lähedal sisselülitatuna hoida.
Selgitus: Sisselülitatud mobiiltelefon ei kiirga. Mobiiltelefon toimib vastuvõturezhiimis ega ole seega tervisele ohtlik.
