Mida lärm inimesega teeb

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel võib pikka aega tugeva müra käes viibimine põhjustada vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokku tõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka kuulmisnärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.

Kindlasti võib osa linnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning lennukite müra arvele. Arvatakse ka, et suurlinnadele tüüpiline vägivald on mingil määral tingitud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist.

Sageli müra taluma pidavad inimesed tarvitavad rohkem unerohtu ja rahusteid. Samuti kasvab ka nende inimeste hulk, kellel on müra tõttu tekkinud psüühilised probleemid.

Kuna müra on otseselt seotud kuulmisega, siis halvendab see ka inimese kuulmismeelt. See omakorda võib muuta inimese sotsiaalset käitumist.