Keemilised ühendid

Puhastusvahenditest ja ruumis kasutatavatest või hoitavatest materjalidest eralduvad potentsiaalsed allergeenid võivad sattuda hingamisteedesse tolmu, auru või aerosoolina. Nahaga kokku puutudes aga võivad need toimida kontaktallergeenidena.

Nikkel, plaatina, kroom ja nende soolad on tuntud allergeenid, mis põhjustavad allergilist nohu , silma limaskesta põletikku, astmat ja ekseemi - allergilist nahaärritust.

Paljud põrandate ja mööbli puhastamis- ja poleerimisvahendid sisaldavad kampolit ning bensalkooniumkloriidi, mis on tuntud kutseallergia põhjustajana.

Formaldehüüdi väikeste kontsentratsioonide juures on ülitundlikkusreaktsioonide tekkimine võimalik vaid siis, kui seda esineb pea kõikjal sisekeskkonnas, seega kestva kokkupuute korral.

Elamutes tekib enamasti puidu, gaasi ja muude kütteainete ning tubaka põlemisel suuremal või vähemal hulgal põlemisgaase – lämmastikoksiide, vääveloksiidi, süsinikoksiidi ning mikroskoopilisi tahkeid osakesi.

Tegelikult on mistahes kütteaine põlemisprodukt keerukas segu, mille kompleksne mõju inimorganismile pole veel selge. Üks olulisemaid põlemisgaaside, aga ka paljude teiste potentsiaalselt kahjulike ainete allikaid on tubakasuits, välisõhus muidugi (diisel)sõidukite heitgaasid.

Seega on mainitud tegurid pigem limaskesta ärritajad, mis võivad kaasa aidata allergiliste seisundite ägenemisele, näiteks astmahoogude tekkele, ent ei põhjusta enamasti organismi ülitundlikuks muutumist.