Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine kodust väljas

* Laps kui mängija
Ohutu mängukeskkond vähendab tunduvalt vigastuste saamise riski. Koduõu või korterelamu ümbrus, mis on väikelapsele mängumaaks, on vaja turvalisuse suhtes üle vaadata. Maja juures ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida, varisemisohtlikku puuriita või teisi ohtusid. Mänguväljaku ehitamisel peab silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu pehmendava materjaliga. Mänguväljakute korrasolekut on vaja pidevalt jälgida.
Sõidutee, ka väikese liiklusega kvartalisisene sõidutee, ei ole laste mängukoht. Ohtlik on ka sõidutee vahetu lähedus. Isegi täiskasvanu järelevalve all mängiv laps võib ootamatult söösta sõiduteele näiteks selleks, et püüda palli või ajada taga kassi, ning sattuda sõiduki ette. 
* Laps jalgrattal ja tõukerattal
Kui laps sõidab oma esimese jalgratta või tõukerattaga, peab ta tingimata kandma kaitsekiivrit ja tõukerattal ka põlve-, küünarnuki- ning randmekaitsmeid. Loomulikult ei tohi väikelast lasta sõitma kohtadesse, kus võivad liigelda ka mootorsõidukid. Et väikelaps jalgrattal oleks hästi nähtav ja jälgitav, on soovitatav varustada lapse ratas jalgrattapoes saada oleva pika lipuvarda ja lipukesega. Kui sõiduharjutamise tingimused ei ole head, ei ole vaja kiirustada esimese jalgratta ostmisega, vaid teha seda siis, kui laps on suurem. 
* Laps talus või koduettevõtluses
- Talus või koduettevõtluses on hulk ohtusid, sest õu ja aed on sageli ühel ja samal ajal nii lapse mängumaa kui ka töö- ja tootmisala. Talus või koduettevõtluses võib uudishimulik väikelaps ootamatult ohtu sattuda ka siis, kui tal silma peal hoitakse. 
* Laps kui jalakäija
Lapsega kõndides pidage silmas, et juba kõige varasemast east alates on äärmiselt oluline kujundada temas õige ja ohutu liiklemise harjumusi. Ei või unustada, et kõige paremini õpetab eeskuju! Pidagem meeles kuldreeglit: näe ja ole nähtav! Seepärast hoolitsege selle eest, et lapsevankril või lapse välisriietel ja jalanõudel, aga samuti teda saatva täiskasvanu riietel oleksid helkurid! Lapse riietamisel jalutuskäiguks, lasteaeda või mujale minekuks tuleb eelistada erksavärvilist riietust. 
* Laps täiskasvanu sõidukis
Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver. Soovitatav on lisada veel ka jalgrattalipp. Kui laps on autos, siis kasutage alati temale eakohast turvavarustust: turvahälli või -tooli. 
* Kelgutamine, suusatamine, uisutamine
Kelgutada või suusatada võib turvalisel maastikul, mis on eemal liiklusest ja kus ei ole ohtlikke esemeid (nt kivid, postid, raudrööpad jne), puid jm takistusi, mis võiksid last vigastada. Kelgutamist, suusatamist ja uisutamist tuleb lapsele õpetada. Aladel või olukordades, kus vigastuse risk on suur (lasterohke ja/või kõrge kelgumägi, mäesuusatamine), varustage laps kaitsekiivriga. 
* Lapsega külas
Kui väikese lapsega minnakse külla inimeste juurde, kel lapsi pole, ei pruugi seal ümbrus olla lapse jaoks turvaline. Näiteks ravimeid või kemikaale võidakse hoida kergesti kättesaadavates kohtades, kuum jook või söök võib olla rippuva laudlinaga laual jms. Külas peab väikelast väga hoolikalt silmas pidama. Ka võõras õu või aed võib pakkuda ohte ning väikest last ei või sinnagi lasta järelevalveta. 
* Võõrad inimesed
Kõik võõrad inimesed ei tarvitse olla lapsele ohutud. Seepärast tuleb varakult lapsele selgitada, et ta kunagi ei läheks kaasa inimesega, keda ta ei tunne. Samuti seda, et ei tohi süüa võõraste pakutud või maast leitud maiustusi. 
* Lapse õpetamine
Väikelapse mälu on lühiajaline. Seepärast tuleb teda õpetada ohte tundma ja nende eest hoiduma järjekindlalt ning korduvalt. Kuna väikelapse mälu on kujundlik, mitte mõtteline, siis on sõnalisest seletusest vähe kasu. Ohte ja nende vältimisvõimalusi tuleb näidata tegelikkuses. Kasu on ka ohtude joonistamisest, turvalist käitumist õpetavate filmide ja piltide vaatamisest ning arutlemisest nende juures. Ei tohi unustada isikliku eeskuju olulist rolli! 
* Kehaline aktiivsus
Kehalise aktiivsuse soodustamine ning liigutusosavuse arendamine on oluline eeldus selleks, et lapsel oleks edaspidises elus vähem vigastusi.

KOKKUVÕTTEKS
• Pea meeles, et tuleb hoolikalt vaadata, kus on lapsed sõidukiga tagurdamise ajal. Veendu, et laps ei ole sõiduki taga!
• Pea meeles, et last on ohtlik lubada traktori kabiini: uks võib avaneda ja laps välja kukkuda!
• Pea meeles, et kaevud ja veega täidetud vannid või tünnid kätkevad uppumisohtu lapsele! Kata need kindla kaanega või ära hoia vannis/tünnis vett, kuni laps on väike!
• Pea meeles, et (heina)pallide, väetisekottide, palkide ja laudade virnad ning kruusa-, liiva- ja viljakuhjad võivad variseda või turniv laps võib nende sisse vajuda!
• Pea meeles, et vedelema jäetud katkine klaas, kidaline traat jms võib last ohtlikult vigastada!
• Pea meeles, et loomad on kergesti ehmatatavad ning võivad last ootamatult puksida või hammustada!
• Pea meeles, et laps on täiskasvanust tundlikum tolmu ja müra suhtes. Hoia laps eemal tolmu- ja mürarikastest tööpiirkondadest!
• Ära unusta lapsi varustada helkuritega, kui nad on pimedal ajal õues!
• Pea meeles, et väikelast ei tohi kunagi jätta ega lubada kraavide, tiikide ja teiste veekogude juurde omapead! Varusta laps päästevestiga, kui lähed temaga kalavetele või lõbusõidule!
• Pea meeles, et elav tuli lummab lapsi! Õpeta last tulekoldega õigesti ümber käima! Tikke hoia turvaliselt!

Lühikokkuvõte infomaterjalist Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine (Lege Artis, 2005).