Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine kodus II

1. KUKKUMIS-, LÖÖKIDE- JA MULJUMISOHUD 

 Mähkimislaud, voodi, söögitool
Isegi vastsündinu võib tänu energilistele liigutustele oma esialgsest asukohast nihkuda mähkimislaua servale ning alla kukkuda. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli.
Imiku magamisase olgu selline, kust tal on võimatu maha kukkuda! Voodipulkade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 10 cm, et imiku keha ei mahuks pulkadevahest läbi. Suuremate vahede puhul võib lapse keha läbi mahtuda ning laps võib jääda peadpidi rippuma (kuna pea on suhteliselt suur). Väikelapse voodi ei tohi olla mitmekorruseline. Lastele meeldib ronida ning paljud lapsed on kukkunud ülemiselt narilt või nariredelilt ning saanud tõsiseid vigastusi.
Väikelapsed hakkavad sageli ise ronima söögitooli ja sealt maha. Seda tohib lasta teha täiskasvanu valve all. On äärmiselt oluline kontrollida, et söögitool seisab põrandal kindlalt. 

 Muu mööbel ja mööblikatted
Laps, kes hakkab neljal jäsemel liikuma, toe najale püsti tõusma ning kõndima, alustab kohe intensiivselt ümbritseva maailma tundmaõppimist. Ta katsub, tirib ja lükkab esemeid, proovib nende peale või alla ronida. Väikelapsega kodus peab mööbel olema kindlalt fikseeritud. Lapsele on suureks ohuks kolme jalaga taburetid või muu kerge mööbel, ning riiulid, mis ei ole kinnitatud seinale. Need võivad lapsele peale langeda, kui laps neid tirib või neile peale püüab ronida.
On hea, kui mööblil, eriti lapse näo kõrgusel, ei ole teravaid nurki. Teravaid nurki saab katta ka polstermütsikestega.
Ärge kasutage rippuvaid mööbli- või lauakatteid. Need ärgitavad last haarama ja laps võib endale nii esemeid kui ka kuumi toite ja vedelikke peale tõmmata. 

 Rasked esemed
Rasked ja teravate nurkadega esemed, eriti need, mille taga on juhe – nt laua- ja põrandalambid, triikraud, mitmesugused elektrilised köögivahendid –, tuleb panna kohta, kus nad on lapsele ohutud. Juhtmest tõmmates võib laps eseme alla jääda. 

 Aknad ja uksed
Igal aastal kukub mõni laps aknast välja ja saab vigastada. Selle vältimiseks tuleb aknale kinnitada fiksaator, mis ei võimalda akent avada rohkem kui 8–10 cm võrra.
Lapsed saavad sageli väga valulikke kogemusi näppe ukse vahele jättes, selle vältimiseks on kõige käepärasem visata üle ukse käterätt. Uksele on soovitatav paigutada piiraja, mis takistab ukse täielikku sulgumist. On ka elastseid materjale, millega võib vooderdada ukse hingedepoolse sulgumisjoone. 

 Trepid
Paljud lapsed on saanud tõsiselt vigastada trepilt kukkudes. Kui teie kodus on trepp ja väikesed lapsed, siis paigaldage trepiväravad – nii trepi ülemisse kui ka alumisse otsa. Nagu voodipulkade vahekaugus, nii ka väravapulkade vahekaugus ei või olla suurem kui 10 cm. 

 Mänguasjad põrandal
Väikesed lapsed kukuvad ja vigastavad ennast sageli, komistades põrandal vedelevatele mänguasjadele. Tuleb hoolitseda, et mänguasjad ei jääks põrandale laokile, ja õpetada last mänguasju pärast mängimist ära panema.

2. LÕIKE- JA MARRASTUSVIGASTUSTE OHUD

 Noad, käärid ja teised tööriistad
Teravaid ja torkavaid esemeid, mis võivad väikesele lapsele põhjustada tõsiseid vigastusi, tuleb hoolikalt hoida lastele kättesaamatus kohas. Ärge iialgi tehke mingit õmblus- või teisi torkavaid või teravaid abivahendeid vajavaid töid, kui laps on süles või püüab parajasti teiega mängida! Ärge jätke hetkekski teravaid töövahendeid lapse käeulatusse! Lapse kasvades tuleb talle õpetada nõela, kääride ja teiste teravate riistade ohutut kasutamist. Esimesed käärid ja nuga peaksid olema ümarate otstega! Need muretsege mänguasjakauplusest.

Koduloomad
Last ja koera ei tohi omapead jätta. On küllalt juhtumeid, kus koer on oma peremeestki hammustanud. Koeral võib mängimise käigus (kui laps teda näiteks sabast tirib) vallanduda kaitse- või jahiinstinkt ja laps võib saada väga tõsiste tagajärgedega ründe ohvriks. Last pole soovitatav omaette jätta ka kassiga, kelle küünistamine on valus ja kriimustused kipuvad minema põletikuliseks.

3. PÕLETUSOHUD

Lapse nahk on õrn, mistõttu põletused tekivad kergemini kui täiskasvanul. Kuna lapse naha pindala on suhteliselt väike, siis vähegi suurema ulatusega põletus võib saada lapsele eluohtlikuks.
Täpsemalt vaata Imikute ja väikelaste põletustraumade vältimine ning Esmaabi põletuse korral.

Lühikokkuvõte infomaterjalist Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine (Lege Artis, 2005).