Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine kodus I

1. LÄMBUSOHUD 

Riietus
Vastsündinu on kaasasündinud haaramisrefleks. Kui pael satub pihku, siis võib pael olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht!). Ka hilisemas imikueas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu: kui imik pöörab, keerduvad paelad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb imiku riietuses kasutada vaid lühikesi paelu, mis on tema käeulatusest kaugemal (näiteks kuklatagune seos).
Väikelapseeas on isegi lühikesed paelseosed ohtlikud: need võivad jääda mänguhoos või ronides kuhugi kinni ja põhjustada kukkumise või rippuma jäämise. Mütsi (kapuutsi) paeltega või umbsõlme seotud salliga võib laps jääda kaelapidi rippuma ning saada tõsiselt viga või isegi lämbuda. Väikelapse mänguriietuses tuleb eelistada paelte asemel trukke, kindlasti peaks olema kapuuts trukkidega. Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver, sellepärast peab väikelastel kasutama kiivrit, mis kuskile haakumisel ise avaneb. 

Mänguasjad
Lapse hingamisteed on kitsad. Maailma tundmaõppimiseks kasutatakse aga intensiivselt oma maitsmismeelt. Väikesele lapsele, eriti imikule, ei tohi anda väikesi esemeid ja mänguasju, mis suhu pistetuna võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumise. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. 

Maosisaldis
Mida noorem on imik, seda kergemini pärast söömist võib maosisaldis (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga sissehingamisel võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe pärast söömist voodisse ja jäetakse üksi. Imikut ei tohi kunagi jätta pärast söötmist üksi. 

 Toit
Ka toidu(tükikeste) sattumist hingamisteedesse tuleb vältida. On oluline, et söömise ajal oleks rahulik ümbruskond. Väikelapsele tuleks õpetada, et ei tohi rääkida, kui toit on suus. Järsk sissehingamine seoses üllatuse, ehmatuse, naermise või rääkimisega võib kergesti viia suus oleva toidu lapse kitsasse hingekõrri. Väikelapsele ei tohi anda lutsukommi ega nätsu. Lapse jaoks võib osutuda ohtlikuks ka joomine jooksmise või intensiivse rääkimise vahepeal: kiirustades läheb joodav kergesti kurku. Lapsel võib tekkida neelu ärritusest lihaste kramplik kokkutõmme ning koos sellega lämbumisoht. 

 Plastikaatkatted ja -kotid
Madratsi kaitseks märgamise eest ei tohi kasutada suurt õhukest plastikaatkatet. See on mitte üksnes ebahügieeniline, vaid ohtlik igas eas imikule ja väikelapselegi. Kui plastikaat mingil põhjusel nihkub imiku nina ja suu ette, võib laps kergesti lämbuda, sest ta ei oska sellest vabaneda. Äärmiselt ohtlikud on plastikaatkotid: pähetõmmatud koti all võib suuremgi laps lämbuda. Seepärast tuleb kilekotid paigutada väikelastele kättesaamatusse kohta. 

 Vann ja veekogud
Väikesed lapsed võivad uppuda isegi vaid 10 cm sügavuses vees: ehmudes kukkumisest või vettevajumisest võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse - tagajärjeks on lämbumine. Imikut ega väikelast ei tohi jätta hetkekski omapead vanni. Kui kodu läheduses on tiik, -järv, -oja või mõni muu veekogu, tuleb hoolitseda, et laps ei pääseks järelevalveta nende lähedusse.
Rannas või veekogu ääres mängival lapsel tuleb hoida alati silm peal. Ujuvad mänguasjad võivad kergesti eemale triivida ning neid püüdma minnes võib laps sattuda uppumisohtu. Lapsel on ohtlik vees olla täispuhutud rõnga, mänguasja või ujumismadratsiga: ka need liiguvad kergesti lapsest eemale või (harvem) kaotavad oma õhu ning laps sattub vettevajumise ohtu.
Last tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba suudavad ujuda.

2. MÜRGISTUS- JA SÖÖVITUSOHUD

Laps õpib maailma tundma mitte ainult vaadates ja katsudes, vaid ka maitstes. Seejuures ei oska ta vahet teha söödaval ja mittesöödaval, kahjutul ja mürgisel või söövitaval. Juba pisike lonks söövitavat või kanget happelist ainet kahjustab rängalt lapse suu, neelu ja söögitoru õrna limaskesta ning võib olla põhjuseks eluaegsele puudele. 

Ravimid
Väikelapse võib surmata 4-5 valuvaigistavat tabletti või 10 rauakapslit. Kõik ravimid peavad olema laste eest kindlalt ära pandud. Öökapi- või lauasahtel, vannitoakapp või hommikumantli tasku ei ole ravimite hoidmise koht. Soovitatav on kasutada kõrgele seinale kinnitatud ja lukustatud ravimikappi. 

 Kemikaalid
Meie kodudes on palju lapse tervisele ohtlikke keemilisi aineid. Kõik need ained tuleb paigutada nii, et laps nende juurde ei pääseks. Eriti hoolikas tuleb olla nende vahendite kasutamise ajal. Sageli jätkub vaid lühikesest hooletushetkest, et laps jõuaks rüübata mürki!
Paljud kemikaalid ja ravimid väljastatakse lapsekindlate korkidega pudelites või konteinerites, kuid kui lapsel on küllaldaselt aega proovida, võib ka niisugune kork tema käes lahti tulla. 

 Mürgised taimed
Paljud dekoratiivtaimed ja potililled on mürgised. Sellistest taimedest on soovitatav loobuda või vähemalt panna need kohta, kuhu laps ei ulatu. Õppige tundma, millised taimed on mürgised! 

 Tubakas
Nikotiin on lastele mürk. Seepärast:
• ärge suitsetage ega lubage teistel suitsetada ruumis, kus on laps
• kasutage oma kodus (ka külaliste jaoks) kinnikeeratavaid tuhatoose või puhastage tuhatoosid kohe pärast kasutamist
• hoolitsege, et tikud, sigaretid ja tubakas oleksid alati laste käeulatusest eemal

3. ÜLEKUUMENEMIS- JA ALAJAHTUMISOHUD

Laps on täiskasvanutest tundlikum välistemperatuuri muutuste suhtes ja võib kergesti nii üle kuumeneda kui ka alajahtuda. Lubamatu on jätta laps omapead autosse. Ka varju pargitud auto võib juba lühikese aja pärast sattuda päikese kätte. Palavikuhaigusega last, eriti imikut, ei tohi liiga soojalt katta, sest see võib tema kehatemperatuuri veelgi tõsta ning põhjustada isegi nn kuumuskrampide teket. Sooja ilma korral tuleb hoolitseda, et laps saaks küllaldaselt juua. Lapse õrna nahapinna kaudu eraldub rohkesti niiskust, organismi vedelikuvarud on aga suhteliselt väikesed, mistõttu võib tekkida organismi veetustumine (dehüdratatsioon), mis kaugele ulatunud juhtudel võib ohustada isegi lapse elu.

Lühikokkuvõte infomaterjalist Imikute ja väikelaste vigastuste vältimine (Lege Artis, 2005).