Esmaabi põletuste korral

Õige esmaabi väldib põletushaavade süvenemist, vähendab valu ja hoiab ära põletusšoki. Korralik esmaabi on oluline kannatanu hilisema tervise ja isegi elu huvides.

ESMAABI KUUMA ESEME, VEE JA TULEGA PÕLETUSTE KORRAL
1. Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
- Kuuma saanud käsi või jalg või muu kehaosa pane kiiresti jaheda (18–20 °C) voolava kraanivee alla! Jahuta vähemalt 15–20 minutit.
NB! Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi. Tugev külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, võib kasutada jääd mähituna puhtasse riidesse.
- Kui tegemist on tulisest vedelikust põhjustatud põletusega, vabasta kahjustatud kehaosa kiiresti riietest ning siis jahuta!
- Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse paika, aseta kõhuli, kustuta teki või vaiba abil rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks võib kannatanu panna ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui paarikümneks minutiks. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga ja kata kannatanu soojalt!
2. Anna lapsele juua!
3. Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana!
- Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus, niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Kahjustatud koht tuleks katta puhta kuiva sidemega (et laps seda kohta suhu ei paneks ega muul moel traumeeriks).
- Ulatuslikumale põletusele võib asetada põletuse esmaabiks ette nähtud sideme või geeli (nt Burnshield, Solace, Kold Wrap), mis väldivad turse tekkimist, on jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi.
Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne).

ESMAABI KEEMILISE PÕLETUSE KORRAL
1. Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt!
Selleks:
- Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse.
- Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi.
- Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks efektiivsemalt ravida!
2. Kui laps on söövitavaid või mürgiseid aineid alla neelanud, helista otsekohe kiirabisse või perearstile ning küsi nõu. Arstiga konsulteerimata ära kutsu esile oksendamist! See võib kahjustust süvendada.

ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL
- Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil, et vältida abistaja sattumist vooluahelasse!
- Eemalda laps võimalikult kiiresti elektrivoolu ahelast!
Kui voolu ei saa välja lülitada, vabasta laps vooluringist puust esemega (tool, harjavars, kepp, oks)! Samas isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms)! Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla märjal murul või pesuruumis (vannitoas, saunas).
- Kui vooluvõrgust vabastatud laps ei hinga, alusta kiiresti elustamisvõtetega kuni hingamise taastumiseni.
- Samal ajal kutsu või organiseeri kiirabi kutsumine (eelistades elustamisvõtete tegemist kiirabi kutsumisele). Elektritrauma saanud laps vajab tervise kontrollimist raviasutuses.

ELUSTAMINE
Kui laps ei hinga, ei ole aega oodata kiirabi saabumist, vaid tuleb viivitamatult ise asuda last elustama. Sellega peab toime tulema iga lapsevanem või hooldaja.

Elustamiseks aseta laps lamama kõvale liikumatule alusele, painuta pea ettevaatlikult kuklasse ja alusta suust suhu hingamist, kattes oma suuga nii lapse suu kui ka ninasõõrmed.
- Hinga normaalselt sisse ja puhu õhk lapse kopsudesse! Jälgi, kas rindkere tõuseb. See näitab, et õhk läheb kopsudesse. NB! Ära painuta lapse pead liiga taha. See võib hingamisteed sulgeda! Ära puhu liiga suurt hulka õhku lapse kopsudesse, lapse kopsud on väiksemad!
- Kontrolli pulssi unearteril hingetoru kõrval kaela eesmises külgmises osas. Kui pulss on tunda, jätka kunstliku hingamise tegemist.
- Kui pulssi ei ole, alusta ka südamemassaažiga. Selleks pane oma sõrmed lapse rinnakule, väikese imiku puhul aitab ühest või kahest sõrmest, ning vajuta nii, et rindkere vajuks umbes 1–1,5 cm. Surumissagedus sõltub lapse vanusest: imiku südame löögisagedus on 120–160, suurematel väikelastel kuni 100 korda minutis.
- Kui oled üksi, siis tegutse vaheldumisi: üks hingamine ja viis vajutust rinnakule. NB! Kui vajutuse lõpetad, ära eemalda lapse rinnakult käsi järsku, vaid lase rinnakul sujuvalt koos kätega tõusta.
- Ära vajuta liiga tugevasti: võid põhjustada rinnaku või roidemurru!

Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni.

Lühikokkuvõte infomaterjalist Imikute ja väikelaste põletustraumade vältimine (Lege Artis, 2005).