Imikute ja väikelaste põletustraumade vältimine

Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, neist umbes 2000 (40%) lastel. Tõsiste põletuste ravi on pikk (aastaid) ja keeruline.
Põletus on kõrgest temperatuurist (tulised vedelikud, leek, teised tulised ained, sh metallid), elektrivoolust või keemilistest ainetest põhjustatud kudede kahjustus.

OHUD JA ENNETUS

1. TULISED VEDELIKUD on ligi 90% juhtudel imikute ja väikelaste tõsiste põletustraumade põhjuseks. Tuline vedel aine – vesi, supp, puljong jms – põletab kehapinda laialt, haarates sageli üle 10% kehapinnast (1% vastab ligikaudu lapse peopesa suurusele). See on väikesele lapsele eluohtlik. Põletushaavade sügavus sõltub kui pikalt kuum vesi on lapse kehal ja milline on esmaabi.

Põletuste vältimine 
* Ära iialgi joo kuuma jooki (nt kohvi või teed) siis, kui laps on süles. Lapse ootamatu liigutusega paiskub kuum jook lapse näole, kaelale või rinnale. 
*  Ära kasuta laudlina, kui laps on väike: rippuvad servad ärgitavad haarama! 
* Pliidile paigaldada kõrgendatud servad, et laps ei saaks toitu endale peale tõmmata või kasuta tagumisi pliidiplaate ning hoia panni- ja potisangad seina poole! 
* Veekeetjate, kohvimasinate jms juhtmed olgu lapse haardeulatusest väljas: rippuvad või maas vedelevad juhtmed kutsuvad haarama! Ära kunagi pane kuumi nõusid põrandale ega kergesti ümberminevatele alustele (nt taburetile)! 
* On ohutum, kui laps ei ole köögis kuuma toidu valmistamise ajal. Laps võiks olla turva- või söögitoolis või mänguaias, mis on ohutul köögialal, aga mitte lihtsalt köögipõrandal, kus on suur risk lapsele midagi peale pillata. 
* Lapse vannitamiseks vala vanni või kaussi kõigepealt külm ja seejärel kuum vesi. Sega vesi hoolega. Imikule on kõige sobivam vee temperatuur 37–38 °C. Kontrolli! Last duši all pestes lase veejoal langeda ka oma käsivarrele! 
* Hoolitse, et veekraani(de)st ei tuleks põletavalt kuuma vett! Vannitoa kraanivee temperatuur võib olla kuni 40 ºC ja köögivesi maksimaalselt 55 ºC. 
* Lapsed on saanud tõsiseid põletusi koduse inhalatsiooni ehk aurutegemise protseduuriga. Ohutum on kasutada tööstuslikult valmistatud inhalaatorit.Vajadusel tee seda suure ettevaatusega: 
* Ära iialgi tõsta last auru sissehingamiseks kuuma pliidi kohale! 
* Auruallikas olgu kindlal toetuspinnal, mitte nt taburetil. 
* Protseduuri on soovitatav teha kahekesi, et hoolega kontrollida auruallika kuumust ja vältida võimalikke lapse ootamatutest liigutustest põhjustatud õnnetusi.

2. LEEGIPÕLETUSE oht suureneb lapse vanusega
Sagedasemad ohuallikad on: 
*  küünlaleek, nt põlevad küünlad sünnipäevatordil või jõulukuusel 
*  kulu ja prahi põletamine, lõke ja grillimine 
*  küdev ahi, pliit või kamin 
*  tulekahju

Leegipõletuste vältimine 
* Ära kunagi jäta last omapead küdeva ahju, pliidi või lahtise kaminaga ruumi! Hoia laps ohutus kauguses grillist või lõkkest! 
* Jaanipäeval ja muudel lõkketulega üritustel ära pane lapsele selga kergesti süttivast materjalist rõivaid!
* Tikud, tulemasinad ja süütevedelik hoia väikelapsele kättesaamatus kohas. 
* Suitsuandur peab igas kodus olema, jälgi ka selle korrasolekut! 
* Soovitatav on hoida kodus kergestikäsitsetavat pulberkustuti ja tuletekki, millega saab kustutada väiksemat tulekollet. Sellega saavad hakkama ka need, kes ei jõua pulberkustutit tõsta (korralik kustuti kaalub 6 kg). Kui tuletekki pole, kasuta tule lämmatamiseks käepärast tekki või vaipa. 
* Ära püüa pannil või pliidil süttinud toitu kustutada veega- leek suureneb hoopis! 
* Ära põleta küünlaid kuusel või tordil, kui sul on väike laps! 
* Õpeta lapsele mitte ainult sõnades, vaid mängulises vormis, kuidas tulekahju või suitsu tuppa tungimise korral tegutseda: kuidas välja joosta, appi hüüda jne. Muidu käitub laps instinktiivselt: poeb ohu korral peitu.
Mida teha, kui tuli on väljunud kontrolli alt? 
* Kui võimalik, lahku viivitamatult põlevast ruumist ja hoonest! 
* Hoidu maadligi, sest seal on õhku hingamiseks, kuna suits tõuseb üles! 
* Enne ukse avamist veendu, et tuli ei ole selle taha jõudnud. Selleks katsu käega ukse pinda: kas kuum või jahe! 
* Kui uste alt imbub suitsu ja ruumist pole võimalik lahkuda, siis topi uksepraod võimalikult tihedalt kinni ja püüa kiiresti abi kutsuda (telefoni abil või hüüdes avatud aknast)! 
* Kui lapse riided on tuld võtnud, pane ta kiiresti kõhuli (et ta ei hingaks tuld ja vingugaasi sisse) ning kata tule lämmatamiseks paksu teki või vaibaga. 
* Laps peab teadma, et kui tema riided süttivad ning kõrvalist abi pole, siis ei tohi ta ringi joosta, vaid peab kiiresti maha heitma ja ennast maapinnal rullima. 
* Päästeteenistuse telefoninumbrid peavad olema kirjutatud telefoni kõrvale, kuna paanikamomendil võivad need ka täiskasvanul meelest minna.

3. KONTAKTPÕLETUSED tekivad suhteliselt väikese kehapinna kokkupuutel tulise esemega. Kahjustuse ulatus sõltub temperatuurist, eseme suurusest ja kokkupuute ajast. Sagedasemad põletusetekitajad: 
* kuum radiaator, saunaahi, isoleerimata kuumaveetoru jms 
* kuum triikraud 
* pliidi, ahju või kamina uks, pliidiplaat

Kontaktpõletuste vältimine 
* Tõkesta piirete või restidega küttekehad! Ära kunagi kasuta lahtise küttespiraaliga elektriküttekehasid, kui kodus on väike laps! Need on äärmiselt ohtlikud nii põletuse kui tulekahju tekitajana! 
* Hoolitse, et laps ei ulatuks kuuma pliidirauani, kata see kaitseplaadiga ning kasuta seinapoolsemaid plaate! Hangi endale nn lapsekindla praeahjuga pliit ning praeahju ukse klaas võiks olla mittekuumenev või kaetud mittekuumeneva kilega. 
* Unustada ei tohi ka kuumaveetorustike ja veepaakide vooderdamist või nende muutmist ligipääsmatuks. 
* Hoia laps eemal triikrauast ja selle juhtmetest! Triigi lapse uneajal ning seejärel pane triikraud kindlale alusele lapse käeulatusest kaugemale! 
* Valusaid põletusi võib saada ka lambipirnidelt, mistõttu laua- ja muud lambid olgu lapse käeulatusest kõrgemal! 
* Laps võib põletada saada ka suvel autos, kui tema turvahälli või -tooli rihmade klambrid on päike tuliseks kütnud: kontrolli turvatooli metallosi enne, kui lapse sinna asetad! Kata turvatool linaga, kui on oht, et päike võib selle kuumaks kütta!

4. ELEKTRIPÕLETUSED tekivad elektrilöögil kui elektrienergia muutub soojusenergiaks, mis põhjustab koe põletuse, samal ajal toimib ka elektrivool, mis võib põhjustada tõsiseid südame rütmihäireid ning südame seiskust.
Elektrikahjustusi saavad lapsed kokkupuutel katkiste elektrijuhtmete või seinakontaktidega. Sagedamini tekib põletus labakäe või suu piirkonnas. Madalpingevoolu tekitatud põletushaavad on küll suhteliselt väikesed, kuid sageli sügavad. Tihti lõpeb nende ravi sõrmede või nende osade amputatsiooniga.

Elektrivigastuste vältimine 
* Hoolitse, et kõik elektriseadmed ja -juhtmed oleksid terved. 
* Pistikupesad peavad olema kas lapse käeulatusest kaugemal (nt kõrgemal) või kaetud kaanega. 
* Elektririistad olgu allikast lahtiühendatud, kui neid ei kasutata. 
* Püsivalt pistikupesas olevad pistikud kinnita nii, et laps ei saaks neid välja tõmmata (nt tugeva laia teibiga). 
* Põrandale, lapse liikumisalale ei tohi jätta pikendusjuhtmeid. Blokeeri (kleebi teibiga) kindlalt pikendusjuhtmete pesad ka seal, kuhu esmapilgul laps ei ulatu. 
* Vannitoa elektrile on soovitatav paigutada rikkevoolu kaitse lühise eluohtlikkuse vähendamiseks.

5. KEEMILISED PÕLETUSED EHK SÖÖVITUSED tekivad naha kokkupuutel kontsentreeritud hapete ja leelistega. Ka torusiilid võivad põhjustada raskeid söövitusi.

Söövituste vältimine 
* Kõik keemilised puhastusvahendid, lahused ja ravimid hoidke lukustatud kapis ning märgistage! 
* Iialgi ärge pange neid (kas või ajutiselt) joogipudelisse! 
* Lastele tuleb seletada, mida erinevate lahustega tehakse ja miks neid muudmoodi kasutada ei tohi.

6. PÄIKESEPÕLETUS
Päikesepõletust on meie kliimas suhteliselt harva. Aeg-ajalt siiski unustatakse, et lapse nahk on täiskasvanu nahast palju tundlikum ka päikesekiirte suhtes.

Päikesepõletuse ja -piste vältimine 
* Jälgi, et laps ei oleks päikese käes paljalt kauem kui pool tundi päevas! Päikesekaitseks sobivad puuvillasest või linasest materjalist särgike ja püksikud. 
* Kindlasti määri katmata kehaosad kaitsekreemiga! 
* Varja lapse pead (müts pähe!) ka nõrga päikesekiirguse puhul! 
* Anna kuumadel suvepäevadel lapsele jahedat jooki!

Lühikokkuvõte infomaterjalist Imikute ja väikelaste põletustraumade vältimine (Lege Artis, 2005).